Otsing
Otsing
Tulemused otsingule (208)
Looduskaitse statistika
Eesti looduskaitse statistika andmed on nüüdsest kantud interaktiivsetele graafikutele ja kaartidele. Interaktiivne sisu võimaldab vaadata igapäevaselt uuenevaid kaitstavate alade statistilisi näitajaid maakondade, kohalike omavalitsuste ja kaitstavate objektide tüüpide kaupa.
Loodusdirektiivi metsaelupaikade kaardistamise võimalused kasutades kaugseire andmeid ja masinõppe meetodeid
Kaugseireandmed koos masinõppe meetoditega pakuvad laialdasi võimalusi loodusdirektiivi metsaelupaikade kaardistamisel.
Valglate andmestiku loomine (2021)
Keskkonnaportaali kaardirakenduses on avalikustatud tänapäevase kõrgusmudeli alusel modelleeritud valglate ja vesikondade kaardikihid. Teadmine, kui suur ja milline on veekogude toiteala ehk valgla, on nende kaitseks, haldamiseks ja teaduslikuks uurimiseks ülioluline, sest valglast sõltub, kui palju vett veekogusse jõuab ja milline see vesi on.
Nitraaditundliku ala oluliste allika- ja karstialade nimistu ülevaatamine ja piiride korrigeerimine (2022)
2022. aastal läbiviidud töö eesmärk oli ajakohastada keskkonnaministri määrusega kinnitatud oluliste allika- ja karsitalade nimekirja, korrigeerida piire ning vajadusel täiendada nimekirja. Lisaks kontrollida ja kaardistada nimetatud alade piiridesse jäävad allikad, karstivormid ja karstijärvikud.
Looduskaitse arvudes
Värskest 2023. aasta Keskkonnaagentuuri looduskaitse ülevaatest selgub, et Eesti pindalast (koos territoriaalmerega) on kaitse all 23,4 protsenti ning maismaal on kaitsealust territooriumi 19,8 protsenti. Ülevaatest saab lugeda veel sellest, et aastaga on Eestis lisandunud oluliselt kaitsealuste liikide püsielupaiku ning eelmisel aastal moodustati neli uut looduskaitseala.
Merepõhja elustiku ja elupaikade uuringute meetodid
Metoodikad merepõhja elustiku ja elupaikade uuringuteks KMH-de teostamisel, looduskaitsealade inventeerimisel, üle-eestiliste merepõhja elupaikade kaartide loomisel ja LoD elupaigatüüpide seisundi hindamisel.
Eesti õhukvaliteedi ülevaade 2022
Viimasel kümnendil on Eesti välisõhu kvaliteet oluliselt paranenud, kuid muutused on olnud erinevate saasteainete lõikes küllaltki erinevad. Õhuaruanne annab ülevaate Eesti õhukvaliteedist, peamistest saasteainetest ja nende mõjust inimese tervisele, heiteallikatest ning õhusaaste trendidest.
Meteoroloogiline sügis 2025
Sügise keskmine õhutemperatuur oli 8,9 °C ehk 1,9 °C keskmisest soojem (1991-2020 keskmine on 7,0 °C). Alates 1922. aastast on sügis veel soojem olnud viiel aastal.
Loodusdirektiivi artikkel 17 aruanne 2019-2024
Loodusdirektiiv käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid.