Tänapäevane prügila kujutab enesest keerulist tehnoloogilist käitist, kus toimub inimtegevuse tagajärjel tekkinud jäätmete kõrvaldamine.

Vääriselupaiga Eesti kontseptsiooni väljatöötajad määratlesid vääriselupaika kui vähima inimmõjuga metsaala, kus praegusajal suure tõenäosusega ja mittejuhuslikult leidub ohustatud, ohualteid, haruldasi või tähelepanu vajavaid liike, mis on kasvukohtadega kitsalt kohastunud.

Eesti on alates 2007. aastast ületanud Genfi piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete protokollis kokku lepitud heksaklorobenseeni (HCB) künniskogust.

Antud töö valmis Keskkonnaministeeriumi tellimusel, et leida erinevate põllumajanduskultuuride viljelemisel tekkivate kasvuhoonegaaside keskmised väärtused Eestis.

1999-2002 tehtud vääriselupaikade inventuuri ning EMKAV projekti lõpptulemusena inventeeriti Eestis 20 655 ha VEPi, tükiarvuga 7212.

Tervis on inimese kalleim vara, mille puhul pole ükski selgitus liiast. Kuna Eestisse planeeritakse uusi tuuleparke, selgitab Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi keskkonnatervishoiu spetsialist Triin Veber, mida senised uuringud tuulikute lähedal elamise kohta on näidanud.

Lõpparuanne käsitleb TÜ MSI projektimeeskonna saadud tulemusi SMI arendusprojekti ülesannete täitmisel ajaperioodil 24.07.2023 - 31.05.2024.

Väikestel igapäevastel harjumustel võib olla suur mõju loodushoiule ja kliimamuutuste pidurdamisele. Suvi on hea aeg oma tavapärase rutiini proovile panemiseks ja uute harjumuste juurutamiseks. Siin on mõned lihtsad sammud, mis juhatavad keskkonnateadlikumale rajale. Lisaks aitavad mitmed soovitatud tegevused ka raha kokku hoida või panustavad tervislikumasse elustiili.

UUS KESKKONNAPORTAALIS! Keskkonnaülevaate neljas osa annab ülevaate metsade seisundist Eestis.