Jäätmearuande esitamine

Käitlustoimingud lisatakse jäätmearuandesse üldjuhul siis kui toiming on lõpetatud. 

Kui käitlustoiming on alles pooleli, kuid osa jäätmeid on juba toimingust väljunud ning saadetakse käitluskohast välja, siis lisatakse selle koguse kohta süsteemi juba käitlustoiming. Näiteks, kui sortimisprotsessis on 5000 kg segapakendit ning liinilt on väljunud 500 kg plastpakendit, mis kaalutakse ja väljub käitluskohast, siis lisatakse jäätmearuandlusesse 500 kg segapakendile R12s toiming ning näidatakse sekundaarselt tekkinud 500 kg plastpakendeid.

Kui bilansi vaates valida “ Lisa uus toiming”, siis peab valima ka vastava jäätmeliigi, mille osas jäätmekäitlustoimingut on läbi viidud. 

Kui aga bilansivaates valida jäätmekäitlustoimingu jaoks soovitud jäätmekood, siis avaneb konkreetse jäätmeliigi vaade, kus on näha toimingud vastava jäätmeliigiga. Ülevalt “Lisa uus platsitoiming” valides avaneb toimingu sisestamise leht, kus on jäätmeliik juba eeltäidetud.

Kui olete valinud võimaliku püsivate orgaaniliste saasteainete sisaldusega jäätmeliigi, siis tekib “POS sisaldus” juurde punane tärnike ning tuleb valida, kas POS sisaldus on analüüsitud või mitte ning kas jääde sisaldab POS-e. Süsteem ei luba ilma POS sisalduse määramiseta toimingut lisada kui valitud on võimaliku POS sisaldusega jäätmekood.

Jäätmete liikumised on registreeritud saatekirjadega, seetõttu eraldi platsitoiminguid “Antud teistele ettevõtjatele” või “Saadud teistelt ettevõtjatelt” ei saa süsteemis lisada.

Jäätmete käitlemist iseloomustavad taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingud ning neile vastavad koodid on sätestatud Vabariigi Valitsuse 08.12.2011 määrusega nr 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“.

Enda ettevõttel lubatud käitlustoiminguid näete KOTKAS süsteemis enda keskkonnakaitseloalt.

Eeltöötlus ja sekundaarne teke

Jäätmekäitlustoimingu sisendina saab korraga valida ühe jäätmeliigi. Seda selleks, et  ettevõtted ise hindaks, kui palju ja milliseid jäätmeid konkreetsest sisendmaterjalist tekkis. 

Valides R12p, R12o, R12x, R12y, R12s, D13x või D13s toimingu, avaneb sekundaarse tekke väli, kuhu sisestatakse sekundaarselt tekkinud jäätmed. “Sekundaarne teke” saab sisestada üksnes läbi taaskasutusele ning kõrvaldamisele eelnevate toimingute.

Taaskasutamisele või kõrvaldamisele eelnevaid käitlustoiminguid näidatakse vaid juhul kui nende tulemusel muutub jäätmeliik.  Kui  toimingu tulemusel jäätmeliigid ei muutunud, siis vastavaid taaskasutusele ja kõrvaldamisele eelnevaid toiminguid ei näidata (vastasel juhul tekivad jäätmed aruandlusesse topelt), vaatamata sellele, et jäätmed päriselt läbisid protsessi. 

Toimingu salvestamise eelduseks on:

1. Eeltöötluse ja sekundaarselt tekkinud jäätmete kogus peab olema võrdne toimingusse sisendina näidatud jäätmekogusega.
2. Sekundaarselt tekkinud jäätmekoodina ei saa näidata sama koodi, mis on sisendvoos (nt 20 01 01 - vanapaberi sortimisel ei saa sekundaarselt uuesti 20 01 01 koodiga vanapaber tekkida)

Kui eeltöötluse protsessis jäätmete kaal muutub (nt niiskuskadu jäätmete bioloogilisel töötlemisel), näidatakse kaalu suurenemist või vähenemist eraldi “Muu sissetulek” ja “Muu väljaminek” toiminguga algsele jäätmeliigile.

 Mõned näited:

1. Sortimisse läheb 5000 kg segapakendit, millest „Niiskuskadu“ on 500 kg ja sekundaarselt tekkis uusi jäätmeliike 4500 kg. 

2. Saadakse 1000 kg biojäätmeid. Bioloogilise töötluse (R12o) tulemusel tekib 600 kg praakkomposti ning niiskuskadu oli 400 kg. Sel juhul näidatakse 600 kg biojäätmetele R12o ning sekundaarselt 600 kg praakkomposti. Seejärel viiakse ülejäänud 400 kg biojäätmeid bilansist välja näidates toimingut “Niiskuskadu”. Kui vahepeal sorteeriti või sõeluti biolagunevatest jäätmetest välja võõriseid, siis tuleb biolagunevatele jäätmetele näidata R12s samas koguses kui uusi jäätmeliike tekkis. 

3. Sisse tuleb 100 kg vanaõli kanistrites. Vanaõli valatakse suurde vaati ning selle tulemusel tekib 5 kg tühje kanistreid. 5 kg vanaõlile näidatakse R12y ning sekundaarselt tekkis 5 kg pakendeid (kanistrid). 95 kg vanaõli puhul toimingut ei näita, sest jäätmed jäid oma olemuselt samaks ning liik ei muutunud.

Kui sorteeritakse 15 01 koodiga pakendijäätmetest erinevaid pakendiliike, siis eraldatud pakendijäätmed liigitatakse 15 01 jaotisesse (Vaata ka toimingu näide 1 segapakendi kohta), aga muud jäätmed (nt sortimisjäägid) liigitatakse 19 12 alajaotisesse. Lisaks pakendile on erandiks ka 16 02 alajaotisesse kuuluvad elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed, mille puhul jäävad sorteerimise läbinud jäätmed (va sortimisjääk) samuti 16 02 alajaotisesse.

Toimingut "tekkis" näidatakse vaid selliste jäätmete puhul, mis ei ole tekkinud jäätmekäitluse tulemusel (nt jäätmekäitluskohaga samal kinnistul asuvas kontoris tekkinud olmejäätmed). Erandiks on käitlustoimingute R1 ja D10 tulemusel tekkinud tuhk, mida kajastatakse “Tekkis” toiminguga.

Kui käitluskoht ei ole liitunud korraldatud jäätmeveoga, siis tuleb käitluskoha aadressil olevas kontoris tekkinud olmejäätmete, sh pakendi- ja biolagunevate jäätmete kogused lisada toiminguna “Tekkis”. Teke lisada peale jäätmete ära viimist, kui kaal on selgunud. Kui käitluskoha aadressil tekkinud olmejäätmed viiakse ära korraldatud olmejäätmete veo raames, siis jäätmete tekkimist aruandes ei kajastata.

Vaikimisi on jäätmete koguse määramise meetodiks kaalutud, kuid süsteem võimaldab valida ka hinnangulise ning arvutatud koguse.

Hinnangulise koguse puhul on tegemist näiteks silma järgi hinnatud kaaluga.

Arvutatud koguse puhul on kogus saadud arvutuslikult näiteks konteineri mahu ja erikaalu alusel.