Liigivaatluste levikukaardid põhinevad Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kinnitatud loodusvaatlustel.

Kas teadsid, et hüdroloogias on kasutusel 42 erinevat seisundikoodi jää tekke, püsimise ja lagunemise perioodidel. Neist mõned on omavahel üsna sarnased ja igapäevaselt jäänähtuste kirjeldamiseks päris kõiki koode Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna töötajad siiski ei kasuta. Kaardiloos saad tutvuda enamiku põhiliste jää seisunditega.

UUS KESKKONNAPORTAALIS! Lisandunud on jooksev ülevaade riigimetsa uuendusraietele seatud optimaalse pindala täitmise kohta. Eelduslikult teeb RMK tänavu uuendusraieid kokku kuni 10 030 hektaril.

Aruanne, mis toimib kvaliteedi tagamise ( quality assurance ehk QA) kontrollina ja mille on läbi viinud väline ekspert, kes ei ole otseselt seotud heitekoguste hinnangute andmise ega metsainventuuri läbiviimisega.

Eesti hüdroloogilise prognoosi andmestiku info

Projekti eesmärk on kaardistada metsaomanike aruandluskohustus, andmete liikumise mudelid, leida kattuvused ning võimalused andmete, protsesside ning aruannete ühtlustamiseks ja vältida täiendava aruandluskohustuse lisamist metsaomanikele.

Eestis on enamike saasteainete sisaldused välisõhus ühed Euroopa madalaimad ning meie välisõhu kvaliteet on võrreldav põhjamaadega.

Eesti asub suhteliselt veerohkes piirkonnas, kus keskmine aastane sademete hulk on 600–750 mm, millest ligikaudu 50% moodustab äravool. Eesti veevarud koosnevad peamiselt pinnaveest (jõed, järved ja rannikualad) ning põhjaveest.