Hüdroloogilise seire andmestiku kirjeldus

Hüdroloogiline seire

Hüdroloogilise seire üldised eesmärgid on:

• tagada Eesti veeressursi ning sisevete ja rannikumere veetasemete pidev ülevaade (vee kvantitatiivne seire);

• aidata hinnata veekogude vee kvaliteeti ja ökoloogilist seisundit;

• anda hüdroloogilist prognoosi üleujutusohtlikes piirkondades ning kindlaks teha ja ennetada võimalikke ohusituatsioone;

• anda vajalikku taustinformatsiooni veekogudele ja nende lähedusse rajatud või rajatavate ehitiste keskkonnamõju hindamiseks ning majandus- ja puhketegevuse planeerimiseks.

Keskkonnaagentuuri hüdromeetriavõrgu püsiseirejaamade koosseisu kuuluvad 55 aktiivset hüdromeetriajaama jõgedel, 6 veetaseme jaama jõgedel ja järvedel ning 15 rannikumere veetasemejaama.

Hüdroloogilist seiret teostatakse vastavalt hüdroloogilise seire allprogrammile, jaamade seireprogrammidele ja metoodilistele juhenditele. Osakonnasiseselt on koostatud mõõteseadmete, jaamas tehtavate tööde ja andmeanalüüsi juhendid. Igale jaamale on kinnitatud seireprogramm, mis on kõigi seire käigus tehtavate mõõtmiste alus. Andmekvaliteedi tagamiseks inspekteeritakse jaamu roteeruvalt iga nelja aasta tagant. 

Seirejaamades olevad veetaseme-, vee- ja õhutemperatuuri andurid edastavad läbi jaamas oleva saatja automaatselt andmeid operatiivandmebaasi ning seejärel hüdroloogilisse andmebaasi WISKI. Seal toimub andmete korrigeerimine, analüüsimine ja säilitamine. Veetaseme kontrollmõõtmiste põhjal toimub veetaseme aegrea korrigeerimine. 

Veetaseme ja veetemperatuuri andurid on paigaldatud põhja lähedale, sellisesse sügavusse, et nad madalveega kuivale ei jääks ja talvel jäässe ei külmuks.

Hüdroloogiaandmete aegread

Avaandmetena avaldatavad hüdroloogilise seire toorandmed 1h sagedusega:

• veetase (keskmine, minimaalne ja maksimaalne);

• veetemperatuur (keskmine, minimaalne ja maksimaalne);

• äravool (arvutuslik keskmine, minimaalne ja maksimaalne).

Andmed saadaval alates 2012. aastast nii UTC kui ka kohalikus ajas. Andmed uuenevad kord ööpäevas.

Voolu­hulga mõõtmiseks kasutatakse peamiselt akustilist mõõte­seadet, vajadusel mehhaanilist tiivikut. Ära­voolu arvutamiseks mõõdetakse vooluhulki igas hüdromeetriajaamas vähemalt 16 korda aastas. Mõõdetud vooluhulkade põhjal koostatakse kehtiv äravoolukõver, mille alusel arvutab hüdroloogilise andmebaasi lisaprogramm hüdromeetriajaama äravoolu.

Mõõteseadmete täpsemad kirjeldused

Veetasemejaamades vooluhulka ei mõõdeta ning äravoolu ei arvutata. Seal mõõdetakse vaid veetaset ning –temperatuuri, va Mehikoorma hüdromeetriajaam (veetemperatuuri seal hetkel ei mõõdeta). 

Rannikumere veetaseme seirejaamades mõõdetakse veetaset ja veetemperatuuri. Kõikides rannikumere veetaseme seirejaamades on jaama graafiku null -5 m ehk -500 cm EH2000. 

Valgala nimi on tuletatud jõest, millel hüdromeetriajaam asub või peajõest, kuhu jõgi, millel asub hüdromeetriajaam, lõpuks suubub. Valgala suurus on arvutatud 2023. aasta seisuga ning hõlmab endast jõe valgala, mis jääb hüdromeetriajaamast ülesvoolu.

Kaugus jõe suudmest on arvutatud 2023. aasta seisuga ning on arvutatud lõiguna piki jõge hüdromeetriajaamast jõe suudmeni.

Seirejaamade nimekiri:

Seirejaamade metainfo