Keskkonnaülevaade - välisõhk

• Eestis on enamike saasteainete sisaldused välisõhus ühed Euroopa madalaimad ning meie välisõhu kvaliteet on võrreldav põhjamaadega. EEA (Euroopa Keskkonnaameti) avaldatud Euroopa linnade õhukvaliteedivaaturis reastatud 372 Euroopa linna seas paiknesid Tallinn ja Narva välisõhu eriti peente osakeste (PM_2,5) madalaima sisalduse alusel kõrgel üheksandal ja kümnendal kohal.
• Viimasel kümnendil on välisõhu kvaliteet paranenud nii Eestis kui kogu Euroopas. Eestis ei ole viimastel aastatel ühegi saasteaine aastakeskmised sisaldused ületanud kehtestatud aastakeskmisi piir- ja sihtväärtuseid (v.a. benso(a)püreen). Allikas: Keskkonnaagentuur, 2024
• Välisõhu kvaliteedi 2023. a seiretulemused näitasid õhukvaliteedi jätkuvat paranemist Eestis. Eelkõige langesid peente osakeste (PM₁₀) sisaldused välisõhus, sealjuures vähenes ka ööpäevakeskmist piirväärtust ületavate mõõtmiste koguarv.
• Vääveldioksiidi sisaldusega välisõhus enam probleeme ei esine, mõnevõrra on see veel kõrgem Ida-Virumaal, kuid ka seal on näha kahanemist.
• Suuremaks väljakutseks Euroopa linnades on valdavalt liiklusest pärinevad lämmastikoksiidid (NO_x). Eestis on nende ühendite osas langustrend olnud pigem kesine, põhjuseks liiklustiheduse jätkuv kasv ja sõidukite arvu suurenemine.
• Viimasel aastakümnel on Eestis pidevalt kasvanud inimeste kaebused ebameeldiva lõhna üle. See tuleneb nii elanike suurenenud teadlikkusest, kuid ka kinnisvaraarenduste rajamisest tööstusettevõtete naabrusesse ja põllumajanduspiirkondadesse. Loe edasi Eesti õhukvaliteedi ülevaatest 2024.

• Saasteainete heitkogused pärinevad nii inimtegevusest kui looduslikest protsessidest. Peamised õhku saastavad inimtegevused on sooja- ja elektritootmine, tööstus, transport ja põllumajandus. Looduslikud õhusaasteallikad on näiteks põlengud ja vulkaanipursked.
• Peamine eriti peente osakeste (PM_2,5) heiteallikas on mittetööstuslik põletamine, peamiselt puidu põletamine kodumajapidamistes. Energeetika valdkonna osakaal on ajas vähenenud seoses suurenenud puidu põletamisega kodumajapidamistes ja tööstuse sektoris, põlevkivi põletavate soojuselektrijaamade püüdeseadmete kaasajastamise ja elektri tootmise vähenemisega. Loe edasi siit.
• Suurema osa vääveldioksiidi (SO₂) heitest moodustab energeetikasektor ning heite vähenemisele on kaasa aidanud elektrijaamade tehnoloogiliste lahenduste uuendamine. Pikaajalist langust on soodustanud energia tootmise mahu vähenemine, karmistunud vedelkütuste väävlisisalduse normid ning taastuvenergiaallikate osakaalu suurenemine. Loe edasi siit.
• Ammoniaagi (NH₃) heitkogused tulevad peamiselt põllumajandusest. Heitkogused sõltuvad põllumajandusloomade arvust, väetiste kasutamisest, kasutatavatest põllumajanduspraktikatest. Näiteks on Eestis võrreldes 1990. aastaga väetiste kasutamine vähenenud ligikaudu 28%, lüpsikarja ja sigade arv vastavalt 70% ja 65%. Need muutused tulenevad peamiselt majanduslikest, demograafilistest ja struktuursetest muudatustest põllumajanduses. Majanduse elavnemise korral võivad heitkogused taas suureneda, kui ei rakendata heite vähendamiseks täiendavaid meetmeid. Loe edasi siit.
• Põhiosa Eestis välisõhku paisatud lenduvatest orgaanilistest ühenditest (LOÜ) tekib tööstuslikest protsessidest ja lahustite kasutamisest. Heitkoguse vähenemisele on kaasa aidanud töötlevas tööstuses ja energeetikas toimunud muutused, autobensiini kasutamise vähenemine ja viimastel aastatel ka bensiinimootoriga autode arvu vähenemine. Loe edasi siit.
• Peamised lämmastikoksiidide (NO_x) heitkoguste allikad on energeetika ja maanteetranspordi sektorid. Heitkoguseid on peamiselt kahandanud muutused energia- ja transpordisektoris. Need vähenesid enim 1990. aastate alguses, kui oluliselt vähenes nii bensiini kui ka diislikütuse kasutamine maanteetranspordis. Alates 1994. aastast on kütuste kasutamine transpordisektoris stabiliseerunud. Viimastel aastatel on kasvanud diislikütuse kasutamine, kuid samal ajal on suurenenud ka uute, katalüsaatoritega autode arv. Loe edasi siit. 

Eesti on alates 2000. aastast Piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni (CLRTAP) kohaselt esitanud andmeid riigi summaarsete ja valdkondlike heitkoguste kohta. Eesti heitkoguste aruannetega saab tutvuda siin.

• Rohkema taimestikuga alasid iseloomustavad madalamate tahkete osakeste sisaldused õhus. See tähendab, et ökosüsteemid puhverdavad saasteainete levikut. Kõige kõrgema väärtusega ökosüsteemideks saasteainete puhverdamisel Eestis on barjäärina toimivad kooslused nagu metsad, puisniidud ja puiskarjamaad. Puhverdamisse ei panusta aga karjäärid, freesturbaväljad, taimestikuta rannaalad, külvikorras põllud. Arvestades 2020. aasta heitkoguseid, eemaldasid Eesti ökosüsteemid ca 1180 tonni PM_2,5 saasteosakesi aastas, mis aitab tervisekuludelt kokku hoida hinnanguliselt 20,88 miljonit eurot aastas. Enim panustavad PM_2,5 saaste vähendamisse ja seotud tervisekulude kahandamisse asulalähedased metsad ja puudega ökosüsteemid suurte saasteallikate läheduses. Loe põhjalikumalt ELME projekti aruandest.

• Kõikide peamiste saasteainete heitkogused on võrreldes 2005. aasta tasemega vähenenud, mis on aidanud oluliselt parandada välisõhu kvaliteeti. Muuhulgas täitis Eesti kõik 2020. aastaks riigile seatud peamiste õhusaasteainete heitkoguste vähendamise eesmärgid. 2030. aastaks seatud eesmärkidest on NH₃, NO_x ja SO₂ heitkoguste sihttasemed 2022. a seisuga juba saavutatud.
• Viimastel aastatel on märgata peenosakeste heitkoguste vähenemist, mis tuleneb efektiivsemate põletus- ja püüdeseadmete tehnoloogia rakendamisest põlevkivi kasutavates soojuselektrijaamades.
• Probleeme ei esine enam vääveldioksiidiga (SO₂), mille heitkogus on võrreldes 1990. aastaga vähenenud 95%. See tuleneb peamiselt väävlisisalduse piiramisest tahke- ja vedelkütustes ning suitsugaasidele seatud piirangutest.
• Lämmastikoksiidide (NO_x ) heide, mis peamiselt pärineb energia- ja transpordisekorist, on võrreldes 2005. aasta tasemega vähenenud 45%.
• Lisaks on oluline arvestada benso(a)püreeni ehk b(a)p heitega, mille saastetase on kõrgeim Tartus. See on polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH-ide) indikaator, mida esineb orgaaniliste ainete mittetäielikul põlemisel tekkivas suitsus (nt kodumajapidamistes puidu põletamisel) ning diiselmootoritega sõidukite heitgaasides. See on tugevalt kantserogeenne ühend, mida esineb näiteks ka suitsutatud toiduainetes ja tubakasuitsus. Tartu seirejaam asub olmekütte piirkonnas, kus paljud elamud on ka ahiküttel, mistõttu peegeldavad mõõdetud b(a)p kontsentratsioonid hästi olmekütte mõju välisõhu kvaliteedile.

• Õhusaaste on tänapäeval suurim keskkonnarisk inimese tervisele. Praeguste teadmiste kohaselt mõjutab mis tahes välisõhu saasteainete tase inimeste tervist negatiivselt.
• Globaalse hinnangu alusel põhjustas õhusaaste 2021. aastal 15% alla 5-aastaste laste suremusest. Euroopas põhjustavad õhusaastes leiduvad eriti peened osakesed (PM_2,5), osoon (O₃) ja lämmastikdioksiid (NO₂) igal aastal hinnanguliselt vastavalt 239 000, 70 000 ja 48 000 inimese enneaegse surma, mis on ligikaudu Tallinna linna jagu inimesi.
• Peenosakesed põhjustavad peamiselt hingamisteede ning südame ja veresoonkonna haigusi, mõjutades eelkõige vanureid, lapseootel naisi ja lapsi. Euroopa Liidus oli PM_2,5 saastest tingitud tervisemõjud vähenenud 2021. aastaks 41% (võrreldes 2005. aastaga), eesmärk on saavutada 55% langus aastaks 2030.  Eestis on EEA kasutatava metoodika alusel PM_2,5 poolt põhjustatavate enneaegsete surmade hulk samal perioodil vähenenud 87,5%. Loe edasi EEA artiklist.
• Kuigi Eesti on üks puhtama välisõhuga riike Euroopa liidus, põhjustasid Tartu Ülikooli teostatud uuringu järgi õhusaastes leiduvad peenosakesed ja lämmastikdioksiid 2020. aastal hinnanguliselt 1179 enneaegset surma (AirQ meetod). See on 14 179 kaotatud eluaastat aastas, mille sotsiaalmajanduslikud väliskulud hinnati 666 miljonile eurole aastas. Keskmiselt väheneb oodatav eluiga õhusaaste tõttu ligi 10 kuud, kuid riskirühmades võib see ulatuda 12 aastani. Olulisim negatiivne tervisemõju oli kohtküttel, millele järgnes liiklus. Õhusaaste tervisemõju, mõõdetuna kaotatud eluaastates, vähenes perioodil 2010-2020 29% ja aastaks 2030 prognoositakse täiendavalt 8% vähenemist. Loe põhjalikumalt aruandest.
• Õhusaaste suurendab halbade sünninäitajate levimust. Põlevkivitööstusest 10 km raadiuses elavatel rasedatel oli läbiviidud uuringu tulemusena 2,5 korda suurem enneaegse sünnituse ning 3,2 korda suurem madala sünnikaaluga lapse sündimise risk. Sealjuures suurenes halbade sünninäitajate levimus elukoha kauguse vähenemisel tööstusest. Piirkonnas elavatel lastel oli suurem tõenäosus krooniliste hingamisteede haiguste kujunemiseks, kopsupõletiku või bronhiidi esinemisele. Loe edasi laste sünniregistri andmete uuringust ja lapseea astma ja teiste allergiahaiguste teemalisest uuringust.

• Õhusaaste mõjutab negatiivselt nii maismaa- kui ka veeökosüsteemide seisundit. Hinnanguliselt 52% Euroopa pinnaveekogude saasteainete koormusest pärineb EEA ülevaate kohaselt atmosfäärist. See aga kiirendab pinnaveekogude eutrofeerumist ehk toitainetega rikastumist veelgi. Vete seisundist loe edasi siit.
• Osoon pärsib taimede kasvu ja saagikust ning põhjustas EEA andmetel 2022. aastal Euroopas nisu ja kartuli saagikadu vastavalt 1,3 miljardi ja 680 miljoni euro ulatuses. Osoon on sekundaarne õhusaasteaine, mis tekib päikesekiirguse toimel atmosfääris teiste saasteinete reaktsioonide tulemusena. Eestis hinnati osoonist tingitud kartuli saagikadu 0.3 miljonit eurot, mis oli 36 riigi järjestuses 31. tulemus. 

• Õhusaastega seonduva keskkonnapoliitika tulemuslikkuse hindamise peamine tööriist on õhukvaliteedi hindamine, mis tugineb nii riiklikele seireandmetele (välisõhu kvaliteedi seire, sademete seire ning kiirgusseire), ettevõtete ja kohalike omavalitsuste omaseire andmetele, modelleerimisel saadud andmetele kui ka uuringute raames kogutud teabele. Õhu puhtuse hindamiseks on erinevatele saasteainetele kehtestatud piir- ja sihtväärtused (näiteks tunni, 8 tunni, 24 tunni ja aasta piirväärtused) ning kokku on lepitud maksimaalsete lubatud ületamiste arvu osas aastas.
• Mitmed rahvusvahelised ja Euroopa Liidu poolt välisõhu saasteainete kogustele kehtestatud normid ja piirväärtused on oluliselt kaasa aidanud Eesti õhukvaliteedi paranemisele. Kõige selgemalt ilmneb see energeetika- ja tööstussektoris, kus on võetud kasutusele tõhusamad suitsugaaside puhastusseadmed.
• Õhukvaliteedi parandamiseks võttis Euroopa Liit 2013. aastal vastu Euroopa puhta õhu paketi, mille eesmärk on aastaks 2030 vähendada õhusaaste kahjulikku mõju inimese tervisele 40% võrreldes 2005. aasta tasemega. Seatud eesmärgi saavutamiseks on ette nähtud mitmeid tegevusi, sh lepiti kokku liikmesriikidele teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiiviga (NEC direktiiv) aastateks 2020 ja 2030 heitkoguste vähendamise kohustused. Kohustustega hõlmatud saasteained on vääveldioksiid (SO₂), mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), ammoniaak (NH₃), eriti peened osakesed (PM_2,5) ja lämmastikoksiidid (NO_x). 
  
• 2021. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu Euroopa Liidu tegevuskava: „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste poole“. Õhusaaste vastu võitlemiseks ja Euroopa Liidu 2050. aasta nullsaastenägemuse saavutamiseks on Euroopa Liidul terviklik puhta õhu poliitika, mis põhineb kolmel sambal: välisõhu kvaliteedi standardid, õhusaaste heitkoguste vähendamine ja peamiste saasteallikate heitestandardid.
  
• Õhusaasteainete vähendamise programmiga määratletakse meetmed ja poliitikad, mille abil Eesti täidab rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärgid.
• Peamised meetmed õhukvaliteedi edasiseks parandamiseks Eestis on üleminek taastuvenergiale, transpordi elektrifitseerimine, ühistranspordi arendamine ja kaugkütte laiendamine. Inimesed saavad ka ise olulisel määral kaasa aidata kohaliku välisõhu kvaliteedi parandamisse, valides vähem õhku saastavaid transpordivahendeid või uuendades kodumajapidamiste küttesüsteeme ning vältides ebasobilike põletusmaterjalide kasutamist küttena.
• Tutvu Kliimaministeeriumi veebilehel välisõhukaitse õigusaktidega ja rahvusvaheliste kokkulepetega.