Indikaator näitab paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest õhku paisatud eriti peenete osakeste (PM2.5) aastaseid heitkoguseid tuhandetes tonnides ning aastateks 2020–2029 ja 2030 seatud vähendamise eesmärke võrreldes baasaastaga (2005) protsentides. Eesti on 2023. a seisuga täitnud peamiste õhusaasteainete vähendamise eesmärgid.
Peenosakesed põhjustavad peamiselt hingamisteede ning südame ja veresoonkonna haigusi mõjutades eelkõige elanikkonna tundlikumat osa: vanureid, lapseootel naisi ja lapsi. Peenosakestel puudub tervisele ohutu sisaldus.
Peamiseks eriti peente osakeste allikaks on mittetööstuslik põletamine (48%), liikuvad heiteallikad (20%) , tööstus ja lahustite kasutus (14%) ning energia tootmine ja muundamine (12%). Energia tootmise osakaal on ajas vähenenud seoses suurenenud puidu põletamisega kodumajapidamistes ja tööstuse sektoris, põlevkivi põletavate soojuselektrijaamade püüdeseadmete kaasajastamisese ja elektri tootmise vähenemisega. Ajavahemikul 2000–2021 on eriti peenete osakeste heitkogused vähenenud 65%.
Õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivi (NECD) alusel tuleb Eestil vähendada eriti peenete osakeste heitkoguseid 2020.–2029. aastateks 15% ning 2030. aastaks 41%, võrreldes baasaasta tasemega (2005). 2023.a seisuga on Eesti need eesmärgid täitnud. Heitkoguste vähendamise eesmärgi täitmine koos teiste Euroopa riikidega aitab vähendada aastaks 2030 õhusaastest põhjustatud hingamisteede haiguseid ja enneaegseid surmasid peaaegu poole võrra.
Alljärgneval joonisel on toodud tegelikud heitkogused tegevusalade kaupa (eri värvidega tähistatud osakaalud tulbas). Jooned näitavad Eestile seatud eesmärke, mis tuleb vastavalt aastateks 2020–2029 ja 2030 saavutada.