Andmekogumise algusaegadega võrreldes on Eesti olmevee tarbimine vähenenud ligemale kaks korda. Ühtlasi on eestlased keskmisest eurooplasest pea kaks korda säästlikumad veetarbijad.

Eesti suurema veevõtu moodustab jahutusvesi Ida-Virumaal paiknevate elektrijaamade tarbeks. Mahult järgneb kaevandustest ja karjääridest väljapumbatav kuivendusvesi.

Veeteenuse hind koosneb üldjuhul mitmest komponendist, sisaldades tasu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuste eest, aga ka sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest. Veeteenuse hinna kujundamises osaleb ka Konkurentsiamet.

Reoveekogumisala on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu kogumiseks ja reovee reoveepuhastisse või heitvee suublasse juhtimiseks.

Eestis ulatub veeteenuse pakkumiseks vajaliku taristu pikkus üle 17 000 km.

Keskkonnaagentuur koostab Eesti põhjaveevarude bilanssi, kus on välja toodud kehtestatud põhjaveevarud, veevõtt nende varude piires ning kasutamiseks olev vaba põhjaveekogus.

Põhjaveekogumite taseme seire käigus tehti 2022. aastal vaatlusi 253-s seirejaamas, tasememõõtmise sagedus oli 12-365 korda aastas.

Käesoleva uuringu eesmärgiks on kaardistada Selja jõe ning selle lisajõgede ja alates 10 km 2 suuruse valgalaga ojade, peakraavide ja kraavide valgalal olevad reostusallikad ja reostuskoormus ning töötada välja võimalikud leevendusmeetmed Selja jõe valgala veekogumite seisundi parandamiseks

Eesmärk on kujundada ühtne ja läbipaistev metoodika mererajatiste keskkonnamõju hindamiseks, keskendudes eelkõige nende võimalikule mõjule veemajanduskavade ja merestrateegia raamdirektiivi eesmärkide saavutamisele.