Veeteenuse hind koosneb üldjuhul mitmest komponendist, sisaldades tasu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuste eest, aga ka sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest. Veeteenuse hinna kujundamises osaleb ka Konkurentsiamet.
Veeteenuse hinna kujundamisel arvestatakse, et vee-ettevõtete tegevuskulud, taristuinvesteeringud ja keskkonna-, kvaliteedi- ning ohutusnõuded saaks kaetud. Lisaks peaks kujunema puhver lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni arendamiseks. Konkurentsiameti osalus veeteenuse hinna kujundamises sõltub vee-ettevõtete tegevuspiirkondade asustustihedusest. Kui tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal koormusega 2000 või enam inimekvivalenti, esitatakse hinna ettepanek Konkurentsiametile kooskõlastamiseks. Kui tegevuspiirkond asub alla 2000 inimekvivalendilise koormusega või väljaspool reoveekogumisala, esitatakse ettepanek linna- või vallavalitsusele kooskõlastamiseks. Üldjuhul kehtib printsiip - mida suurem klientuur ja tihedam taristuvõrk, seda soodsamaks kujuneb veeteenuse hind piirkonnas.
Andmeid veeteenuse hinnastamise ja investeeringute kohta hakati veekasutuse aruandega koguma alates 2019. aastast. Varasemad andmed pärinevad Eesti Vee-ettevõtete Liidult. Veeteenuse hind on läbi aja stabiilses tõusutrendis püsinud.
Maakondade ja reoveekogumisalade lõikes on veeteenuse hinnad varieeruvad. Selgelt joonistub välja printsiip, mille kohaselt kujuneb tihedama asustuse ja suurema elanikkonnaga aladel soodsam teenusehind. Suurema koormusega tegevuspiirkonnad vajavad küll summaarselt suuremaid investeeringuid, aga laiema kliendibaasi peale hajutatuna on soodsamate teenusehindade pakkumine siiski võimalik.
Veeteenuse kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse tagamisel on oluline roll investeeringutel. Vee-ettevõtete investeeringud jagunevad nii nõuetele vastava varustusteenuse tagamise kui tegevuspiirkondade laiendamise ja taristu ning seadmepargi uuendamise vahel. Lisaprioriteedina planeeritakse ressursse ka sademeveesüsteemide ja looduslähedaste lahenduste arendamisele. Veekasutuse aruandega kogutakse investeeringuandmeid viie aasta perspektiivis - aruande- ja eelneva aasta kohta täpsemalt ning järgneva kolme aasta plaani kohta hinnanguliselt.