Reoveekogumisala on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu kogumiseks ja reovee reoveepuhastisse või heitvee suublasse juhtimiseks.
Reoveekogumisala moodustamiseks või muutmiseks tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel Kliimaministeeriumile taotlus esitada. Reoveekogumisala moodustamisel lähtutakse põhjaveekihi kaitstusest ja reoveekogumisala koormusest, arvestades sotsiaal-majanduslikku kriteeriumit, pinnaveekogumite seisundit ning veekaitse eesmärke. Kehtivate reoveekogumisaladega saab tutvuda ja kaardile kuvada või alla laadida Keskkonnaportaali andmikus.
Asulareovee puhastamise direktiivi 91/271/EMÜ kohaselt tuleb rajada nõuetekohane ühiskanalisatsioon ja tagada nõuetekohane reovee puhastamine reoveekogumisaladel reostuskoormusega üle 2000 inimekvivalendi. Ühe inimekvivalendi (ie) võib võrdsustada ühe inimesega juhul, kui piirkonnas puudub tööstus. Inimekvivalendi arvutamisel võetakse arvesse lisaks elanike reostuskoormusele ka tööstuslikku koormust, v.a juhul, kui tööstusel on oma reoveepuhasti. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu väljendatud ie väärtus on 60 grammi hapnikku ööpäevas.
-
Nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega piirkonnas tuleb moodustada reoveekogumisala, kui ühe hektari kohta tekkiv koormus on 10 inimekvivalenti või suurem.
-
Keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas tuleb moodustada reoveekogumisala, kui ühe hektari kohta tekkiv koormus on 15 inimekvivalenti või suurem.
-
Suhteliselt kaitstud või kaitstud põhjaveega piirkonnas tuleb moodustada reoveekogumisala, kui ühe hektari kohta tekkiv koormus on 20 inimekvivalenti või suurem.
Üle 2000 ie reoveekogumisaladel tuleb kogumissüsteemidena kasutada ühiskanalisatsiooni, vaid erandjuhtudel on lubatud kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid (näiteks kui ühiskanalisatsiooni väljaehitamine tooks kaasa ebamõistlikke kulutusi ja ebaproportsionaalselt kõrge veeteenuse hinna). Vastava hinnangu andmine on jäetud kohaliku omavalitsuse pädevusse, kes arvestades kohalikke võimalusi ja vajadusi peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga planeerima piirkonda sobivad reovee kogumise ja puhastamise lahendused.
Üle ja alla 2000 inimekvivalentse koormusega reoveekogumisaladel on ühiskanalisatsioon oma tüübilt jagunenud üsna võrdselt. Lahkvoolse kanalisatsiooni osakaal reoveekogumisalal oleneb sellest, millal süsteemide rajamisega piirkonnas põhjalikumalt alustati ja milline lähenemine toona valiti. Tänapäeval arvestatakse lahkvoolse ühiskanalisatsiooni vajalikkusega ning ka rekonstrueerimisel ehitatakse enamasti endine ühisvoolne süsteem ümber lahkvoolseks.
Reoveekogumisala vastavust hinnatakse Asulareovee puhastamise direktiivi 91/271/EMÜ artiklite 3, 4 ja 5 põhjal, kus igaüks neist hindab erinevat aspekti reovee käitlemise protsessist alustades kokku kogumisest ja lõpetades puhastamisega. Iga kahe aasta tagant täidab Eesti liikmesriigina ka aruandluskohustust, esitades direktiivi artiklite 15 ja 17 põhjal raportid Euroopa Komisjonile.
Asulareovee puhastamise direktiivi artiklis 3 hinnatakse sätestatud nõuete alusel reovee kogumissüsteeme. Kui reoveekogumisala ei vasta direktiivi artiklis 3 sätestatud nõuetele, siis artiklite 4 ja 5 nõuetekohasust ei hinnata. Kui kogumissüsteem nõuetele ei vasta, loetakse kogu reoveekogumisala nõuetele mittevastavaks sõltumata puhastustulemustest. Asulareovee puhastamise direktiivi artiklid 4 ja 5 reguleerivad reovee puhastamist. Artikkel 4 kehtestab nõuded reovee bioloogilisele puhastusele (II astme puhastus) ning artikkel 5 reovee süvapuhastusele (üldlämmastiku ja üldfosfori ärastamise lisanõue ehk III astme puhastus). Üle 2000 ie reoveekogumisaladel puhastatakse reovesi bioloogiliselt ilma toitainete vajaliku ärastusetapita (II astme puhastus) või bioloogilis-keemiliselt koos toitainete ärastusetapiga (III astme puhastus ehk süvapuhastus). Artikli 5 järgi (III astme puhastus) peab kõikidel reoveekogumisaladel koormusega 10 000 ie ja enam reovesi läbima süvapuhastuse (üldlämmastiku ja üldfosfori ärastamise nõue). Artikli 5 osas üldlämmastiku vastavust ei hinnata juhul kui reovee temperatuur on alla 12°C. Lämmastiku eemaldamise efektiivsus on otseselt seotud puhastatava reovee temperatuuriga, mis Eesti oludes on talvel tunduvalt madalam kui kevadel, suvel või sügisel. Reovee temperatuuri langemisel alla 12°C langeb märgatavalt ka puhastuse efektiivsus.
