Üleujutuste maandamise eesmärk on vähendada üleujutuste esinemise tõenäosust ja nende mõju inimese tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele.

Käesoleva töö eesmärgiks oli kaardistada Võerdla pinnaveekogumi kesise ökoloogilise seisundi põhjused ning hinnata jõe valgalale jäävate koormusallikate mõju kogumi seisundile. Uuringu käigus tuli selgitada, millised meetmed on sobilikud Võerdla pinnaveekogumi veerežiimi ja hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamiseks ning töötada välja tegevusplaan veekogumi tervendamiseks ja elupaikade...

Käesoleva töö eesmärgiks oli hüdrogeoloogilise modelleerimise teel kindlaks teha Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala (NTA) piires välja valitud pilootalal paiknevate veehaarete (puurkaevude) toitealad, selgitamaks millisest suunast ning alalt põhjavesi, sh saasteained veehaaretesse (puurkaevudesse) liiguvad. Vastavalt uuringu lähteülesandele kaardistati toitealal veekvaliteeti...

Eesti asub suhteliselt veerohkes piirkonnas, kus keskmine aastane sademete hulk on 600–750 mm, millest ligikaudu 50% moodustab äravool. Eesti veevarud koosnevad peamiselt pinnaveest (jõed, järved ja rannikualad) ning põhjaveest.

Veekasutuse andmestiku info

Välisõhu saastamisega seotud tegevuste aruandluse andmestiku info

Õhuaruanne annab ülevaate Eesti õhukvaliteedist, peamistest saasteainetest ja nende mõjust inimese tervisele, heiteallikatest ning õhusaaste trendidest.

Käesolev aruanne annab ülevaate nitraadidirektiivi täitmisest Eestis perioodil 2020-2023 ja võrreldes eelmiste aruandeperioodidega.