2024. a looduskaitsekuu alguseks valminud kaardilugu, mis võtab kokku 2023. aastal toimunud muutused looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud objektides.

Eesti valitsus on seadnud eesmärgiks tagada keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik keskkonna kasutamine, mille hulka kuulub ka säästlike energiatarbimise võimaluste loomine.

Käesolev töö annab ülevaate 2019 a. aasta jooksul teostatud töödest.

Analüüs annab ülevaate plastijäätmete tekkest ja ringlussevõtust Eestis, plastijäätmete ekspordist ning sortimisest ja ringlussevõtu tehnoloogiatest.

Valminud on ülevaade olmejäätmete liigiti kogumise vahenditest, mille eesmärk on pakkuda tervikpilt jäätmete kogumismahutitest ja tehnoloogilistest abivahenditest, et toetada omavalitsusi teadlike otsuste tegemisel jäätmete liigiti kogumise suurendamiseks ja kulude optimeerimiseks.

Augustikuu ülevaatest selgub, et võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on hetkel 694 MW. See näitab, kui palju on installeeritud võimsust kasutuses ja elektrivõrguga ühendatud.

Eesti maapõues olevate kriitiliste toormete tegelik hulk on seni olnud suuresti teadmata, kuid meie kristalne aluskord on geoloogiliselt hiiglaslik ja pakub potentsiaalselt uusi ning olulisi leiukohti, selgub Eesti Geoloogiateenistuse koostatud ülevaatest.

Käesolevas ülevaates oleme lisanud KOV-põhise vaate, mis võimaldab kasutajal näha korraga huvipakkuva kohaliku omavalitsuse kõiki planeeringuid. Maatoimingutel põhinev KAURi hinnanguline võimsus suurenes mais kogutud andmete põhjal 2,23%, andes tulemuseks 2972 MW.

Aruanne, mis toimib kvaliteedi tagamise ( quality assurance ehk QA) kontrollina ja mille on läbi viinud väline ekspert, kes ei ole otseselt seotud heitekoguste hinnangute andmise ega metsainventuuri läbiviimisega.