> Vaata ka samal analüüsil põhinevat tuuleenergeetika planeeritava ja hinnangulise võimsuse visualiseeritud töölauda.
Taust
Tuuleenergia osakaal Eesti elektritootmises mängib olulist rolli riikliku energia- ja kliimakava (REKK 2030) eesmärkide saavutamisel. Maismaa tuuleparkide arenduste hetkeseisust ülevaate saamiseks koostas Keskkonnaagentuur (KAUR) koostöös Kliimaministeeriumi (KliM) ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga (REM) kvartaalselt uueneva Tableau lahenduse.
Rajatud tuulikute andmed, mis on osaliselt aluseks ka Keskkonnaagentuuri võimsuste arvutamise valemile, pärinevad Maa-ameti Eesti topograafia andmekogust. Võimsuste arvutamisel võeti arvesse ka Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni koondatud informatsiooni. Katastrite tuvastamisel tugineti Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kinnistusraamatu andmetele (juuli lõpu seisuga). Ülevaates on arvestatud peamiselt suuremate tuuleparkidega st. kõiki üksiktuulikuid ei ole kajastatud.
Kliimaministeeriumi energeetikaosakond viis 2024. aasta aprillis läbi uued intervjuud tuuleenergeetika arendajatega ajakohastamaks nende 2023. aasta augustikuu hinnangut potentsiaalselt realiseeruvale võimsusele. Käesolevas ülevaates moodustub planeeritav võimsus ainult arendustest, mille realiseerumise tõenäosusele andsid arendajad intervjuude raames hinnangu "kõrge".
Kokkuvõte
Maatoimingutel põhinev KAURi hinnanguline tuuleenergeetika võimsus suurenes mais kogutud andmete põhjal 2,23%, andes tulemuseks 2 972 MW. Planeeritav hinnang uueneb korra aastas intervjuude tulemusena.
Maikuust alates on lisandunud kaks detailplaneeringut (Väike-Maarja vallas ja Lüganuse vallas) ning kolm tuuleenergia eriplaneeringut Lüganuse vallas, seega kokku on Eestis töös 25 kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut. Kõnealuste eriplaneeringute I etapi eesmärgiks on leida sobivaim asukoht tuuleparkide ja nendega seotud taristu rajamiseks. II etapis, mis kujutab endast detailse lahenduse koostamist, on neli eriplaneeringut – Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, Lääne-Nigula eriplaneering, Lääneranna eriplaneering ning Tori valla põhjaosa eriplaneering.
Tuuleparke on võimalik rajada ka üldplaneeringutes tuuleenergeetika arendamiseks sobilikeks määratud aladele. Sellise lähenemise korral määrab KOV potentsiaalselt sobilikud alad suure üldistusastmega ning vajalik on läbi viia täpsemad uuringud järgnevates planeerimisetappides. Tuuleenergeetika arendamist käsitletud 15. valla üldplaneeringus, millest neli on tänaseks kehtestatud ning hetkel eskiisi koostamise etapis. Arendajate poolne huvi tuuleenergeetika arendamiseks on tuvastatud vaid kaheksa üldplaneeringu raames.
Projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest.
märksõnad: taastuvenergia, taastuvenergeetika, tuuleenergia, tuuleenergeetika, tuulepark, võimsus, planeering, analüüs