Liigu edasi põhisisu juurde
Väljaanded ja ülevaated
Andis välja Keskkonnaagentuur Avaldatud: 21.08.2024  /  Uuendatud: 23.08.2024

Ameerika Meteoroloogia Seltsi iga-aastase raporti BAMS kinnitusel oli aasta 2023 Euroopas üks kõige soojemaid dokumenteeritud aastaid.

Põhisõnumid


  • 2023. aasta oli Euroopa piirkonnas mõõteajaloo üks soojemaid, kui mitte kõige soojem aasta
  • Eriti soojad kuud olid jaanuar ja september
  • Aastasse mahtus nii üleujutusi kui põuda
  • Raportis pööratakse tähelepanu ka põua ja pinnase niiskuse indikaatoritele ning antakse ülevaade sellega seotud rahvusvahelistest teenustest Euroopas

Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni ehk WMO hinnangul tuli aasta keskmine temperatuur Euroopas teisele kohale või oli koguni rekordiliselt kõrge, sõltuvalt valitud andmebaasist (WMO hinnang põhineb kuuel andmebaasil: Berkeley Earth, ERA5, GISTEMP, HadCRUT5, JRA-55 ja NOAAGlobalTemp). Keskmiseks temperatuurianomaaliaks andmekogudes oli +0,95 °C (+0,84 °C kuni +1,03 °C).

Peamiselt ERA5 andmetel koostatud  WMO ja Copernicuse kliimamuutuste seire teenuse (C3S) aprillikuise Euroopa kliimaraporti 2023 kohaselt kordus Euroopas mõõtmisajaloo soojarekord 2020. aastast, mil keskmine temperatuur ületas normi 1,0 °C (normperioodiks on 1991-2020).

Euroopas oli rekordiliselt soe aasta tervelt viieteistkümnes riigis, muu hulgas Moldovas (normist soojem 1,9 °C), Montenegros (+1,7 °C), Rumeenias (+1,6 °C), Saksamaal (+1,3 °C) ja Austrias (+1,2 °C). Teatavasti oli Eesti aasta keskmine temperatuur 2023. kalendriaastal 0,8 °C normist soojem ja platseerus 6.-9. kohale arvestatuna 1922. aastast.

Ühendriikide NOAAGlobalTemp andmetel olid temperatuurid Euroopa piirkonnas normperioodi 1910-2000 keskmisega võrreldes kõrgemad kogu aasta vältel. Anomaaliad jäid vahemikku +1,05 °C mais ja +3,50 °C jaanuaris, kusjuures jaanuar ja september 2023 kujunesid Euroopas vastavate kuude kohta rekordiliselt soojadeks.

Annual regional mean temperature anomalies 2023

Joonis 1. Aasta keskmiste temperatuuride (1900-2023) anomaaliad (°C) võrrelduna normperioodi 1991-2020 keskmisega WMO regionaalse assotsiatsiooni VI (Euroopa) piirkonnas. Andmed pärinevad kuuest andmebaasist Berkeley Earth, ERA5, GISTEMP, HadCRUT5, JRA-55 ja NOAAGlobalTemp. Allikas: WMO.

Temperature year 2023
Joonis 2. 2023. aasta temperatuuride aastakeskmiste anomaaliad normperioodi 1991-2020 suhtes. Allikas: kliimajaamade ja laevaandmete interpoleeritud andmed, Deutscher Wetterdienst (DWD). 1991-2020 anomaaliad arvutati ümber perioodi 1981-2010 keskmise suhtes, sest 1991-2020 CLIMAT andmeid polnud endiselt kõigi riikide kohta saadaval.

 

Aasta sademete keskmised jäid enamikus Euroopa piirkondades normi lähedale või märjemale poolele, kui välja arvata märksa kuivemad Island, Ibeeria poolsaare ja Prantsusmaa lõunapiirkonnad ning Sitsiilia. Mõnes kohas ületasid aasta keskmised näitajad normi 165%, teisal jäid alla 60%.

Precipitation year 2023
Joonis 3. Euroopa sademete 2023. aasta summad (protsendina 1991-2020 normist). Allikas: GPCC. Joonis: DWD.

 

Euroopa talv


Talv (2022. aasta detsember kuni 2023. aasta veebruar) oli normist (1991-2020) soojem kogu vaadeldavas piirkonnas, kui mitte arvestada Lääne-Kasahstani, teatud piirkondi Venemaal ja Islandit. Viimases kogeti külmimat talve alates 1995. aastast (anomaalia -1,0 °C). Positiivsed temperatuurianomaaliad Euroopas ulatusid 4,0 kraadini, Bulgaarias ning Rumeenias oli talv rekordiliselt soe (anomaaliad vastavalt +3,0 °C ja +3,1 °C). Euroopa lääneosas jäid positiivsed anomaaliad tagasihoidlikumaks ja normile lähemaks (+0,2 °C Suurbritannias, +0,8  °C Prantsusmaal, +1,2 °C Madalmaades, Saksamaal ja Austrias +1,5 °C).

Eriti silmatorkav talvekuu oli jaanuar. Alanud aasta tõi kaasa erakordselt soojad temperatuurid Kesk- ja Ida-Euroopas. Slovakkias ja Ukrainas mõõdeti 1. – 2. jaanuaril rekordilised kuumaksimumid, Javorníki jaamas Tšehhis kerkis 1. jaanuaril termomeetrinäit varasemalt dokumenteerimata 19,6 kraadini. Valgevenes mõõdeti samal päeval kuumaksimumi rekord 16,4 °C. Jaanuarikuu tervikuna oli märkimisväärselt soe ka Rumeenias (normist soojem +5,4 °C, mis tõi kaasa kuu soojarekordi), Bulgaarias (+4,4 °C), Serbias (+3,9 °C), Leedus (+3,3 °C) ja ka Eestis (+2,0 °C).

Sademete poolest oli talv kasinam Islandist Lääne-Euroopa ja Hispaania idaosani. Islandi kohal domineeris talvel normist kõrgem õhurõhk, mille mõju ulatus Euroopa läänepoolse mandriosani ja tõi kaasa kuivemad olud. Eriti kuiv oli veebruar, mil näiteks Prantsusmaal sadas normist kõigest 26%, Belgias 20%, Luksemburgis 18%. Vastukaaluks valitsesid märkimisväärselt märjemad tingimused Kesk- ja Ida-Euroopas, eelkõige piirkonnas, mis ulatub Lääne-Venemaalt Balkanimaade ja Itaaliani. Valgevenes oli sademeterohkeim talv alates vaatluste algusest 1945. aastal (152% normist). Eriti märg oli Taanis ja Lätis jaanuar: Taanis oli kõige sajusem kuu vaatlusreas (191% normist), Lätis sajususelt kolmas (156% normist). Eestis sadas talvel 80% normist, kuid jaanuaris seevastu 137% normist.

Talvel esines Euroopas mitu suuremat tormi. 17. veebruaril liikus üle Lääne-Euroopa torm Otto ja põhjustas Šotimaal ja Kirde-Inglismaal puhanguid kuni 42 m/s. 26.-28. veebruaril külastas Lõuna-Prantsusmaad ja Mallorcat torm Juliette, millega kaasnenud kirdesuunalised õhuvoolud tõid kaasa külma õhu sissetungi, mis kattis Provence’i ja Languedoci kohati 5-10 cm kõrguse lumega. Mallorcal muutusid lume tõttu läbimatuks teed ja esines elektrikatkestusi. Registreeriti puhanguid kuni 45 m/s.

Kevad


Kevadel (märts, aprill ja mai) valitsesid Euroopas valdavalt normilähedased või pisut jahedamad temperatuurid, erandiks märksa soojemad Ibeeria poolsaar ja Ida-Euroopa piirkond. Seda tingisid atmosfääri tsirkulatsioonimustrid, mis põhjustasid läänes ja idas valitsenud antitsükloneid ja tsüklonaalseid tingimusi Euroopa keskosas. Seetõttu oli kevad (eelkõige aprill) Hispaanias rekordiliselt soe (1,8 °C normist kõrgem) ja tõusis Portugalis soojuselt teisele kohale (+1,9 °C). Soe kevad oli ka Valgevenes ja Ukrainas (vastavalt +0,9 °C ja +1,2 °C).

Negatiivseid temperatuurianomaaliaid esines Lääne- ja Kesk-Euroopas aprillikuus koos kirdest sisenenud jahedama õhuga, mis langetas kuu keskmised temperatuurid rekordiliselt madalale Tšehhis (2,1 °C allapoole normi), Slovakkia mägedes (kuni -2,2 °C normist), aga ka näiteks Šveitsis (-1,0 °C) ja Madalmaades (-1,1 °C).

Võrreldes normilähedaste temperatuuridega Põhjamaades, oli kevad Baltimaades tunduvalt soojem: Eestis 0,8 °C keskmisest soojem, Lätis +1,0 °C, Leedus +1,3 °C. Sellegipoolest mõõdeti kalendriaasta kõige külmemad temperatuurid Eestis 10. märtsil, mil Baltimaade kohal laius kõrgrõhkkond, mis langetas varahommikul termomeetrinäidud -25 kraadini sisemaal (aasta absoluutne miinimum mõõdeti Tiirikojal: -26,3 °C). Lätis tõi see kaasa madalaimad temperatuurid alates 2021. aasta detsembrist ja Leedus langes näit -19,4 kraadini.

Kui Eestis oli märtsi lõpuks lumevaip enamikus kohtadest sulanud, mattis külmalaine ja lumetorm Rootsis 28. märtsil Uppsala ümbruse 40-sentimeetrise lumekihi alla.

Vastavalt Euroopas kevadel kujunenud õhuvoolude tsirkulatsioonile olid normilähedased või märjemad olud Euroopa keskosas ja kuivemad edelas ning idas. Hispaanias oli kuivuselt teine kevad mõõteajaloos (sademeid 53% normist) ja Portugalis kolmas (49% normist). Mai oli kuiv Baltimaades: Lätis seni kõige kuivem dokumenteeritud maikuu, Leedus kuivuselt teine. Eestis oli mai kuivuselt kolmandal kohal (28% normist). Samal kuul esines seevastu katastroofilisi üleujutusi Itaalias ja Horvaatias, kus Gračacis sadas ööpäevaga rekordilised 256,4 mm.

Seasonal anomalies 2023
Joonis 4. Aastaaegade anomaaliad normperioodi 1991-2020 suhtes geopotentsiaali 500 hPa tasemel (kontuur; m) ja pinnalähedases õhutemperatuuris (värvivarjundid; °C). (a) Detsember-veebruar 2022/23 (DJF), (b) märts-mai (MAM), (c) juuni-august (JJA) ja (d) september-november (SON) 2023. Andmed: vastavalt NCEP/NCAR järelanalüüs ja DWD.

Suvi


Suvi oli enamikus Euroopa riikidest normist soojem, ehkki enamasti normilähedane. Soojuse poolest tõuseb esile juuni, mil Euroopa kohal domineerinud kõrgrõhkkond tõi kohati kaasa seni mõõtmata temperatuurinäitusid. Juuni osutus rekordiliselt soojaks Belgias (normist 3,6 °C soojem), Madalmaades (+3,2  °C), Iirimaal ja Ühendkuningriigis (+2,5 °C). Kuu oli soe ka Norras (+2,6 °C) ja Rootsis (+2,5 °C), kuigi juuni algas Põhja- ja Baltimaades jahedalt. 2023. aasta ainuke suvine kuumalaine tabas Eestit samuti juunis (17.06-23.06). Juuni anomaalia oli siinkandis +1,7 °C ja oli seega soojuse poolest aasta kõige „anomaalsem“ suvekuu, ehkki jäi keskmisega augustikuule alla.

Kui juuli oli Põhja- ja Baltimaades normist jahedam, siis Maltal oli kuu rekordiliselt soe (anomaalia +2,7 °C), Bulgaarias soojuselt teine (+2,2 °C) ja Itaalias kolmas (+2,0 °C). Kesk- ja Lõuna-Itaalias oli ränk kuumalaine, mis kergitas 24. juulil termomeetrinäidu kohati 48,2 kraadini.

Sademeid esines Euroopas suvel normilähedaselt või pikaajalisest keskmisest rohkem. Eriti märjad olud valitsesid Iirimaa, Lõuna-Norra, Kirde-Itaalia ja Sloveenia ning Kagu-Euroopa piirkondades. Suvi oli keskmisest märjem ka kevadel põuda kannatanud Ibeeria poolsaarel. Kuivem oli Musta mere ümbruses ja taas Islandil. Kuivale juunile Eestis (sademeid 40% normist) järgnes vihmasem juuli (130% normist) ja august (120% normist). Taanis oli juuli rekordiliselt sademerohke (215% normist), Leedus lõpetas juuni- ja juulikuised kuivad olud märg augustikuu (168% normist).

Juuli lõpp ja augusti algus tõid kaasa ekstreemseid ilmastikunähtuseid nii põhjas kui lõunas. Põhja-Itaaliat räsisid äikesetormid, mis põhjustasid puhanguid üle 30 m/s ja raheterasid läbimõõduga 8-10 cm. 24. juulil sadas nn ülirünksajupilvest (supercell) Itaalia kirdeosas Friuli Venezia Giulia maakonnas rekordilises suuruses raheteri ning Azzano Decimos sadas pilvest alla 19-sentimeetrine rahepall, mis püstitas uue Euroopa rekordi. 6. – 7. augustil liikus üle Norra, Taani, Rootsi, Soome, Eesti, Läti ja Leedu võimas torm, mis tõi kaasa rängad sademed, äikese ja tugevad puhangud, millega paiguti kaasnes üleujutusi, rahet, maalihkeid ja isegi hukkunuid. Registreeriti rekordilisi sademeid ja puhanguid, tuhanded majapidamised jäid elektrita. Saaremaal sadas 7. augustil rahet, mis kahjustas autosid, katuseid ja kasvuhooneid. Sadas ka teadaolevalt Eesti suurimaid, 8-sentimeetrised raheterasid. Samal päeval mõõdeti Pärnus 2023. aasta kõrgeim temperatuur Eestis: 33,1 °C. Järgmisel päeval, 8. augustil mõõdeti Põhjamaades rekordilisi temperatuure, Põhja-Norras ja -Rootsis kerkisid termomeetrinäidud üle 30 kraadi.

Augusti teise poole kohta seni mõõtmata temperatuurid registreeriti Šveitsis. 21. augustil tuvastas seireõhupall Payerne’is, et nullisoterm oli kerkinud enneolematult kõrgele, st soojalaine oli jõudnud ka troposfääri keskkihtideni. Aastaaja kohta vältuselt seni dokumenteerimata kuumalaine tabas Prantsusmaad 17. – 24. augustil. Augustikuumuses kerkisid termomeetrinäidud üle 45 °C Ibeeria poolsaarel.

Sügis


Sügis oli normist soojem kogu Euroopas, välja arvatud Põhjamaad. Piirkonda tungis edelast ja lõunast pidevalt sooja subtroopilist õhku. Lääne-Euroopas olid temperatuurianomaaliad suuremad kui suvel, Prantsusmaal oli sügis rekordiliselt soe (anomaalia +2,5 °C) ja Beneluxi riikides soojuselt teine mõõteajaloos. Kõikides Kesk-Euroopa maades oli sügis soojuselt esi- või teisel kohal ja anomaaliad ületasid 2 °C peaaegu kogu piirkonnas. Rekordiliselt soe oli sügis Itaalias, Maltas, Sloveenias, Horvaatias, Serbias, Põhja-Makedoonias ja Bulgaarias (anomaaliad vahemikus +1,4 °C kuni +3,3 °C). Soe oli sügis ka Ida-Euroopas, Rumeenias rekordiliselt (+2,8 °C).

Põhja- ja Baltimaades olid sügise positiivsed anomaaliad tagasihoidlikumad või puudusid sootuks. Sügis oli normist soojem Islandil (+0,2 °C), Taanis (+0,8 °C), Leedus (+1,3 °C), Eestis (+0,7 °C) ja Lätis (+1,1 °C). Keskmisest seevastu külmem Norras (-1,1 °C), Soomes (-0,7 °C) ja Rootsis (-0,5 °C), sest oktoobris ja novembris tungis piirkonda külma arktilist õhku.

Septembrikuu oli seevastu anomaalselt soe terves maailmajaos (nagu ka globaalselt) ja kergitas ka sügise keskmisi kõrgeks. Prantsusmaal oli kõige soojem septembrikuu andmerea algusest 1900. aastal (anomaalia +3,6 °C), Ühendkuningriigis kordus rekord 1884. aastast. Kesk-Euroopas jäid anomaaliad peamiselt vahemikku +3 °C kuni +4 °C ja soojust jätkus kagupiirkonnas veel oktoobrissegi. Ehkki Vahemeremaades rekordeid ei esinenud, jäid septembrikuu anomaaliad sellegipoolest vahemikku +1,4 °C kuni +3,3 °C. Ida-Euroopas oli kuu rekordiliselt soe Valgevenes (+3,5 °C).

Ka Põhja- ja Baltimaadesse jagus septembris soojust. Kuu oli rekordiliselt soe Leedus (anomaalia +3,7 °C), Eestis (+3,4 °C, kõige soojem september mõõtmiste algusest 1922. aastal), Soomes (+3,2 °C, vaatlused alates 1900. aastast), Taanis (+3,0 °C, vaatlused alates 1874. aastast) ja Rootsis (+2,7 °C). Stabiilne kõrgrõhkkond kergitas temperatuure septembri esimeses pooles ja tõi Põhjalas kaasa kuumalaine. Rootsi jaamades mõõdeti kuni 27,6 °C, siinmail Kundas tõusis temperatuur 26,0 kraadini.

Kui põhjapoolsetes piirkondades lõppes pikaleveninud klimaatiline suvi oktoobrikuu algusega (Soomes oli vahemik oktoobrist detsembrini külmim alates 2010. aastast), jagus Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopas normist kõrgemat soojust oktoobrisse ja isegi novembrisse. Itaalias, Maltal, Sloveenias, Makedoonias, Rumeenias ja Moldovas kogeti rekordiliselt sooja oktoobrikuud.

Sügis oli enamikus Euroopast normist märjem. Keskmistelt laiuskraadidelt liikus madalrõhkkondi Lääne-Euroopast itta ja samuti kirdesse ning edelasse. Normist kuivem oli endiselt Islandil, aga ka Norras ja Vahemere kallastel. Kuude vahel esines kontraste. Kuivem oli septembris Euroopa kesk- kagu- ja idapiirkondades, kuid oktoobris esines normist kõrgemaid sademeid Kesk- ja Ida-Euroopas ning novembris ka Kagu-Euroopas. Soe september Soomes oli ühtlasi rekordiliselt sademerohke (160% kuu normist).

Septembris tabasid Kreekat tormid Daniel ja Elias ja ujutasid üle Kesk-Kreeka piirkondi. Zagoras sadas ööpäevaga aasta normi jagu vihma (21 tunniga 754 mm, misjärel lakkas jaam andmeid edastamast). Danieliga kaasnevad rängad sajud tabasid ka Liibüat (kus olid katastroofilised tagajärjed), Kagu-Bulgaariat ja Türgit.

Oktoobris põhjustas torm Babet Ühendkuningriigis probleemseid üleujutusi, Ida-Šotimaale väljastati punane hoiatus. Torm Ciaran novembri alguses tõi samuti kaasa üleujutusi ja tugevaid tuulepuhanguid Ühendkuningriigis ja Lääne-Prantsusmaal.

2023. aasta detsembri alguses mattis lumetorm Ciro Austria, Tšehhi, Lõuna-Saksamaa, Šveitsi, Põhja-Itaalia ja Horvaatia lumme ja takistas liiklust. Baierimaal tõi see kaasa viimase 20 aasta rängima lumesaju, mõnes piirkonnas oli lume paksus 50 cm.

Vaata ka Eesti aastaaegade- ja kuukokkuvõtteid Keskkonnaportaalis, 2023. aasta ilmaülevaadete esitusloendit ja 2023. aasta Eesti meteoroloogia aastaraamatut!
 

Euroopa põuaolud


Paljusid Euroopa piirkondi tabas 2023. aastal ränk põud. Aasta vältel oli põua esinemise ja raskuse osas eri regioonide ning kalendrikuude vahel märkimisväärseid erinevusi. Igas piirkonnas oli märke põuast ja selle kohaspetsiifilistest tagajärgedest.

Kombineeritud põuaindikaator (Combined Drought Indicator, CDI) näitab joonisel SB7.5 raskeid ja potentsiaalselt kriitilisi põuaolusid eri aegadel ja erinevates Euroopa piirkondades. Lõuna- ja Ida-Hispaania, Lõuna-Prantsusmaa, enamik Itaaliast, Malta, Ida-Poola, Rumeenia keskosa, Lõuna-Kreeka, Küpros ja Lõuna-Türgi kogesid 2023. aasta enamiku kuude vältel püsivaid põuatingimusi, mis väärisid hoiatust.

Drought map of Europe 2023
Joonis SB7.5. Kombineeritud põuaindikaator (CDI) näitab põuaolukorda, kombineerides sademete, pinnase niiskuse ja vegetatsiooni näitajaid. 2023. a. veebruari keskpaik (a), aprilli kolmas dekaad (b), mai kolmas dekaad (c), juuni keskpaik (d), juuli kolmas dekaad (e) ja oktoobri esimene dekaad (f). Allikas: Euroopa põuavaatluskeskus Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenistuses.

Joonis SB7.5a näitab, et veebruaris olid Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Iirimaa hoiatusalas. Aprillikuuks valitsesid Hispaanias väga kuivad tingimused, mida tähistati kaardil hoiatuse ja tavapärasest erineva olukorrana (joonis SB7.5b). Põud püsis Hispaanias ka maikuus, mil kujunesid põuaolud ka mõnedes Ida-Euroopa piirkondades (joonis SB75.c). Juuniks haaras põud enamiku Euroopast ja Hispaanias oli eriti kuiv (joonis SB7.5d), juulis seevastu saabusid Hispaaniasse märjemad olud ja põud hakkas nihkuma Kesk- ja Ida-Euroopasse (joonis SB7.5e). Oktoobrikuus asusid Ida- ja Kagu-Euroopa, Itaalia ja Prantsusmaa hoiatusalas, samas kui põuda mujal ei olnud (joonis SB7.5f).

 

Soil moisture map 2023
Joonis SB7.6. Pinnase niiskuse anomaaliad aprillis (a), mais (b), juunis (c), oktoobris (d) ja detsembris (e) 2023. aastal. Allikas: Euroopa põuavaatluskeskus Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenistuses.

 

Pinnase niiskuse indikaatorid (soil moisture indicators) aprillis ja mais (joonised SB7.6a,b) näitavad, et anomaaliad Hispaanias olid negatiivsed, viidates normist kuivematele tingimustele väheste sademete ja kõrgete temperatuuride tõttu. Samas jäid regiooni ülejäänud osades normist vähematele sademetele vaatamata pinnase niiskuse anomaaliad normile vastavaks või sellele lähedaseks.

Juunikuuks oli olukord vastupidine: Hispaanias esinesid märkimisväärselt kõrgemad pinnase niiskuse anomaaliad, aga Ühendkuningriigis, Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopas olid need negatiivsed, st esinesid kuivad tingimused (joonis SB7.6c), sest viimastes piirkondades oli vähem sademeid ja Hispaanias rohkem.

Oktoobris oli pinnas normist kuivem eelkõige Kagu-Prantsusmaal (joonis SB7.6d).

Detsembris 2023 olid normilähedased või niiskemad olud enamikus regioonidest peale Ida- ja Lõuna-Hispaania, mis püsisid kuivad (joonis SB7.6e), sest sademeid oli tol kuul vähem.