Ülevaade tuulikute demonteerimise ja lõppkäitluse regulatsioonidest ning praktikatest Eestis ja teistes Euroopa Liidu liikmesriikides.

Metoodikad merepõhja elustiku ja elupaikade uuringuteks KMH-de teostamisel, looduskaitsealade inventeerimisel, üle-eestiliste merepõhja elupaikade kaartide loomisel ja LoD elupaigatüüpide seisundi hindamisel.

Sügise keskmine õhutemperatuur oli 8,9 °C ehk 1,9 °C keskmisest soojem (1991-2020 keskmine on 7,0 °C). Alates 1922. aastast on sügis veel soojem olnud viiel aastal.

Eesti on alates 2000. aastast Piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni (CLRTAP) kohaselt esitanud andmeid riigi summaarsete ja valdkondlike heitkoguste kohta. Välisõhu saasteainete heitkogused arvutatakse erinevate tegevusalade kohta nii paiksete kui ka hajusheiteallikate lõikes. Peamiste saasteainete heitkogused Eestis on perioodil 1990–2024 vähenenud märkimisväärselt.

Loodusdirektiiv käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid.

Linnudirektiiv sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja kasutamiseks.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) avaldas värske maailma metsavarude hindamise raporti (FRA 2025), mis annab ülevaate metsade seisust ja muutustest viimase 30 aasta jooksul.

Natura alade lehelt saab vaadata Natura 2000 võrgustikku kuuluvate loodus- ja linnualade andmeid.

Hüdroloogilise seire eesmärk on hinnata Eesti veeressursside kogust ja seisundit. Seireandmeid kasutatakse veetasemete ja vooluhulkade muutuste jälgimiseks, prognooside ja hoiatuste koostamiseks ning reostuskoormuste hindamiseks. Samuti aitavad pikaajalised mõõtmised mõista muutusi jõgede veerežiimis ja jäänähtustes.

Metsaseire eesmärk on hinnata puude tervislikku seisundit ning jälgida keskkonnamõjude ja ohutegurite mõju Eesti metsadele.