Hüdroloogilise seire eesmärk on hinnata Eesti veeressursside kogust ja seisundit. Seireandmeid kasutatakse veetasemete ja vooluhulkade muutuste jälgimiseks, prognooside ja hoiatuste koostamiseks ning reostuskoormuste hindamiseks. Samuti aitavad pikaajalised mõõtmised mõista muutusi jõgede veerežiimis ja jäänähtustes.
Hüdroloogilise seire tulemused 2024. aasta seisuga näitavad:
-
2024. aastal töötas Eestis 62 hüdromeetriajaama, millest 55-s mõõdeti äravoolu.
-
Eesti keskmine äravool oli 408 m³/s, mis vastas täpselt sajandipikkuse mõõtmisrea keskmisele tasemele. Kokku oli aasta äravoolumaht 12 905 miljonit kuupmeetrit, mis oli väga lähedal pikaajalisele normile (12 836 mln m³).
-
Aasta jooksul mõjutasid veetasemeid eriti suvised tugevad sajud. Märkimisväärne veetaseme tõus leidis aset augusti alguses, kui Tartu piirkonna jõgedes registreeriti järsud veetaseme tõusud. See näitab sademete üha suuremat rolli lühiajalistes hüdroloogilistes kõikumistes.
2024. aasta ülevaate aluseks on Keskkonnaagentuuri poolt teostatud seire andmed.
Hüdroloogilise seire andmed asuvad valdkondlikus andmekogus ja on kättesaadavad päringu alusel ning olulisemad tulemused on avaldatud aastaraamatutena Keskkonnaportaalis.
Töölaua suures aknas kuvamiseks klõpsa SIIA.