Hüdroloogilise seire eesmärk on hinnata Eesti veeressursside kogust ja seisundit. Seireandmeid kasutatakse veetasemete ja vooluhulkade muutuste jälgimiseks, prognooside ja hoiatuste koostamiseks ning reostuskoormuste hindamiseks. Samuti aitavad pikaajalised mõõtmised mõista muutusi jõgede veerežiimis ja jäänähtustes.
Hüdroloogilise seire tulemused 2025. aasta seisuga:
- 2025. aastal töötas Eestis 61 hüdromeetriajaama, millest 55-s mõõdeti äravoolu.
- Eesti keskmine äravool oli 498 m³/s, mis oli viiendiku võrra suurem pikaajalisest keskmisest (1922-2024). Kokku oli aasta äravoolumaht 15 690 miljonit kuupmeetrit, mis oli väga lähedal pikaajalisele normile (12 836 mln m³).
- Veerohke aasta algus ning sademerohke suvi suurendasid äravoolu ning tõstsid selle üle pikaajalise keskmise. Kokkuvõttes iseloomustab aastat ebatavaline äravoolurežiim: väga väike kevadine suurvesi ning suurenenud äravool talvel ja suve keskel.
Ülevaade põhineb Keskkonnaagentuuri poolt teostatud seire andmetel 1991-2025.
Hüdroloogilise seire andmed asuvad valdkondlikus andmekogus ja on kättesaadavad päringu alusel ning olulisemad tulemused on avaldatud aastaraamatutena Keskkonnaportaalis.
Töölaua suures aknas kuvamiseks klõpsa SIIA.