Eesti on alates 2000. aastast Piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni (CLRTAP) kohaselt esitanud andmeid riigi summaarsete ja valdkondlike heitkoguste kohta. Välisõhu saasteainete heitkogused arvutatakse erinevate tegevusalade kohta nii paiksete kui ka hajusheiteallikate lõikes. Peamiste saasteainete heitkogused Eestis on perioodil 1990–2023 vähenenud märkimisväärselt.
Indikaator näitab paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest õhku paisatud lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ), ammoniaagi (NH3), lämmastikoksiidide (NOx), eriti peenete osakeste (PM2.5) ja vääveldioksiidi (SO2) aastaseid heitkoguseid tuhandetes tonnides ning aastateks 2020–2029 ja 2030 seatud vähendamise eesmärke võrreldes baasaastaga (2005) protsentides.
Alljärgneva visualiseeritud töölaua abil on võimalik vaadata NOx, LOÜ, NH3, SO2 ja PM2.5 saasteainete heitkoguseid tegevusalade kaupa (eri värvidega tähistatud osakaalud tulbas). Tulbale klikates on võimalik näha heitkoguse sektori jaotust ka alamategevuste kaupa (näiteks maanteetranspordi puhul jaotus erinevate sõidukite vahel).
Töölaua teisel lehel on võimalik hinnata Eestile seatud õhusaasteainete heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmist. Jooned näitavad Eestile seatud eesmärke, mis tuleb vastavalt aastateks 2020–2029 ja 2030 saavutada. Kokkuleppeliselt ei arvestata lämmastikdioksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste eesmärgi täitmise hindamisel põllumajanduslikku heidet. Heitkoguste vähendamise eesmärgi täitmine koos teiste Euroopa riikidega aitab vähendada aastaks 2030 õhusaastest põhjustatud hingamisteede haiguseid ja enneaegseid surmasid peaaegu poole võrra.
-
Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused
-
Lenduvad orgaanilised ühendid koos teiste saasteinetega panustavad maapinnalähedase osooni tekkesse ning võivad põhjustada limaskesta ärritusi. Veerand sajandi jooksul on lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused vähenenud rohkem kui poole võrra. Eesti on viimastele ametlikele andmetele tuginedes täitnud peamiste õhusaasteainete vähendamise aastateks 2020-2029 seatud eesmärgi.
Lenduvad orgaanilised ühendid, süsinikoksiid (CO), metaan (CH4) ja lämmastikoksiidid (NOx) põhjustavad maapinnalähedase osooni teket, mis on oma tugeva oksüdeeriva toime tõttu kahjulik biosfäärile ja ümbritsevale keskkonnale, aga ka kahjuliku toimega elusorganismidele, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt. Maapinnalähedane osoon ei eraldu otse tehnoloogiliste või põlemisprotsesside käigus, vaid tekib fotokeemilise reaktsiooni tulemusena ja on peamiselt suurlinnades esineva sudu üks komponent.
Põhiosa Eestis välisõhku paisatud lenduvatest orgaanilistest ühenditest tekib tööstuslikest protsessidest ja lahustite kasutamisest (51%, millest lahustite kasutamine 47%), energeetika (21%) ja põllumajandus (20%).
Ajavahemikul 1990–2023 on lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused vähenenud 65%. See on peamiselt tingitud töötlevas tööstuses ja energeetikas toimunud muutustest, autobensiini kasutamise vähenemisest ja viimastel aastatel ka bensiinimootoriga autode arvu vähenemisest.
Õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivi (NECD) alusel tuleb Eestil vähendada lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguseid 2020.–2029. aastateks 10% ning 2030. aastaks 28%, võrreldes baasaasta tasemega (2005). Heitkoguste vähendamise eesmärgi täitmine koos teiste Euroopa riikidega aitab vähendada aastaks 2030 õhusaastest põhjustatud hingamisteede haiguseid ja enneaegseid surmasid peaaegu poole võrra. Eesti on 2023. a seisuga täitnud peamiste õhusaasteainete vähendamise aastateks 2020-2029 seatud eesmärgi. Kokkuleppeliselt ei arvestata lenduvate orgaaniliste ühendite korral eesmärgi täitmise hindamisel põllumajanduslikku heidet.
-
Ammoniaagi heitkogused
-
Ammoniaagi heitkogused tulevad peamiselt põllumajandusest ja põhjustavad happevihmade teket, mis kahjustab nii loodust kui inimeste vara. Eesti on viimastele ametlikele andmetele tuginedes täitnud peamiste õhusaasteainete vähendamise eesmärgid.
Väävli- ja lämmastikühendid (sh ammoniaak) moodustavad õhuniiskusega reageerides happeid, mis happevihmana maapinnale sadades kahjustavad keskkonda, sh metsi, veekogude elustikku, aga ka hooneid ning muud vara. Hapestumine on tingitud inimtegevuse tagajärjel välisõhku paisatud vääveldioksiidist (SO2), lämmastikoksiididest (NOx) ja ammoniaagist (NH3).
Põhiosa Eestis välisõhku paisatud ammoniaagist tekib põllumajanduses (ca 93%). Marginaalne hulk ammoniaagist pärineb maanteetranspordist ja puidu põletamisest kodumajapidamistes.
Ammoniaagi heitkogused on aastatel 1990–2023 vähenenud 58%, mis on tingitud põllumajandusloomade arvu ja väetiste kasutamise vähenemisest samuti järjest laialdasemast heitkoguste vähendamise meetmete kasutamisest (sõnniku laotamine, väetamisviis jne).
Õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivi (NECD) alusel tuleb Eestil vähendada ammoniaagi heitkoguseid 2020.–2030. aastateks 1%, võrreldes baasaasta tasemega (2005). Heitkoguste vähendamise eesmärgi täitmine koos teiste Euroopa riikidega aitab vähendada aastaks 2030 õhusaastest põhjustatud hingamisteede haiguseid ja enneaegseid surmasid peaaegu poole võrra.
-
Lämmastikoksiidide heitkogused
-
Lämmastikoksiidid põhjustavad happevihmade teket ning koos teiste saasteinetega panustavad maapinnalähedase osooni tekkesse. Lämmastikoksiidide heide, mis peamiselt pärineb energia- ja transpordisekorist, on vähenenud rohkem kui poole võrra (1990datest). Eesti on viimastele ametlikele andmetele tuginedes täitnud peamiste õhusaasteainete vähendamise eesmärgid.
Peamised lämmastikoksiidide heitkoguste allikad on energeetika ja maanteetranspordi sektorid – vastavalt 32% ja 26% üldheitkogustest. Mitte tööstusliku põletamise osakaal kogu lämmastikdioksiidide heitkogusest oli 13% ja põllumajanduse osakaal 13%
Võrreldes 1990. aastaga on lämmastikoksiidide heitkogused 2023. aastaks vähenenud 74%. Peamiselt on heitkoguseid kahandanud muutused energia- ja transpordisektoris. Heitkogused vähenesid enim 1990. aastate alguses, sest ajavahemikul 1990–1993 vähenes oluliselt nii bensiini kui ka diislikütuse kasutamine maanteetranspordis. Alates 1994. aastast on kütuste kasutamine transpordisektoris stabiliseerunud. Viimastel aastatel on kasvanud diislikütuse kasutamine, kuid samal ajal on suurenenud ka uute, katalüsaatoritega autode arv.
Õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivi (NECD) alusel tuleb Eestil vähendada lämmastikoksiidide heitkoguseid 2020.–2029. aastateks 18% ning 2030. aastaks 30%, võrreldes baasaasta tasemega (2005). Heitkoguste vähendamise eesmärgi täitmine koos teiste Euroopa riikidega aitab vähendada aastaks 2030 õhusaastest põhjustatud hingamisteede haiguseid ja enneaegseid surmasid peaaegu poole võrra. Eesti on 2023. a seisuga täitnud peamiste õhusaasteainete vähendamise eesmärgid.
-
Eriti peente osakeste heitkogused
-
Peenosakesed põhjustavad peamiselt hingamisteede ning südame ja veresoonkonna haigusi mõjutades eelkõige elanikkonna tundlikumat osa: vanureid, lapseootel naisi ja lapsi. Peenosakestel puudub tervisele ohutu sisaldus.
Peamine eriti peente peenosakeste (PM2.5) heiteallikas on mittetööstuslik põletamine (42%, peamiselt puidu põletamine kodumajapidamistes) ja liikuvad heiteallikad (21%). Energia tootmise osakaal on ajas vähenenud seoses suurenenud puidu põletamisega kodumajapidamistes ja tööstuse sektoris, põlevkivi põletavate soojuselektrijaamade püüdeseadmete kaasajastamisese ja elektri tootmise vähenemisega. Ajavahemikul 2000–2023 on eriti peenete osakeste heitkogused vähenenud 54%.
Õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivi (NECD) alusel tuleb Eestil vähendada eriti peenete osakeste heitkoguseid 2020.–2029. aastateks 15% ning 2030. aastaks 41%, võrreldes baasaasta tasemega (2005). 2023.a seisuga on Eesti need eesmärgid täitnud. Heitkoguste vähendamise eesmärgi täitmine koos teiste Euroopa riikidega aitab vähendada aastaks 2030 õhusaastest põhjustatud hingamisteede haiguseid ja enneaegseid surmasid peaaegu poole võrra.
-
Vääveldioksiidi heitkogused
-
Väävliühendid moodustavad õhuniiskusega reageerides happeid, mis happevihmana maapinnale sadades kahjustavad keskkonda. Eestis on vääveldioksiidi heitmete vähenemisele kaasa aidanud elektrijaamade tehnoloogiliste lahenduste uuendamine. Eesti on viimastele ametlikele andmetele tuginedes täitnud peamiste õhusaasteainete vähendamise eesmärgid.
Väävli- ja lämmastikühendid moodustavad õhuniiskusega reageerides happeid, mis happevihmana maapinnale sadades kahjustavad keskkonda, sh metsi, veekogude elustikku, aga ka hooneid ja muud vara. Hapestumine on tingitud inimtegevuse tagajärjel välisõhku paisatud vääveldioksiidist, lämmastikoksiididest (NOx) ja ammoniaagist (NH3).
Energeetikasektor (sealhulgas liikuvad heiteallikad) moodustab Eesti vääveldioksiidi (SO2) heitkogustest 99,9%, millest omakorda ligikaudu 95% eraldub kütuse põletamisel energeetikas. Põlevkivi kasutavate soojuselektrijaamade (Eesti, Balti ja Auvere) SO2 heidete osakaal on 21% kogu Eesti SO2 heitkogustest. Võrreldes 1990. aastaga on vääveldioksiidi heitkogused vähenenud 96%, mida suures osas põhjustas energia tootmise mahu vähenemine – kütusena kasutatava põlevkivi kogus vähenes 277 PJ-lt 1990. aastal 98,6 PJ-ni 2023. aastal. Sama ajavahemiku jooksul on karmistatud ka vedelkütuste väävlisisalduse norme ning on suurenenud taastuvenergiaallikate osakaal.
Viimastel aastatel on vääveldioksiidi heitkoguste vähenemisele kaasa aidanud Eesti ja Balti elektrijaamade mõnede energiaplokkide renoveerimine, kus vana tolmpõletustehnoloogia on asendatud uue keevkihttehnoloogiaga. Kaasajastatud tehnoloogia on võimaldanud tõsta katelde efektiivsust ja vähendada vajamineva põlevkivi kogust. Uutes kateldes toimub vääveldioksiidi sidumine juba põletamisprotsessi käigus, mistõttu on vääveldioksiidi heitmed viidud praktiliselt nullilähedasteks. Lisaks energiaplokkide renoveerimisele on vääveldioksiidi heitkoguste vähenemist mõjutanud vanade energiaplokkide demonteerimine Balti Elektrijaamas ning väävliärastusseadmete kasutuselevõtmine.
Õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivi (NECD) alusel tuleb Eestil vähendada vääveldioksiidi SO2 heitkoguseid 2020.–2029. aastateks 32% ning 2030. aastaks 68%, võrreldes baasaasta tasemega (2005). 2023.a seisuga on Eesti need eesmärgid täitnud. Heitkoguste vähendamise eesmärgi täitmine koos teiste Euroopa riikidega aitab vähendada aastaks 2030 õhusaastest põhjustatud hingamisteede haiguseid ja enneaegseid surmasid peaaegu poole võrra.