ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) avaldas värske maailma metsavarude hindamise raporti (FRA 2025), mis annab ülevaate metsade seisust ja muutustest viimase 30 aasta jooksul.

Maailma metsad on inimkonna üks olulisemaid loodusvarasid, nad hoiavad elurikkust, reguleerivad kliimat ja pakuvad elatist paljudele inimestele. Samuti on metsadel suur tähtsus toidujulgeoleku tagamisel ning taastuvate biomaterjalide ja energiaga varustamisel. Metsad on elupaigaks paljudele liikidele, aitavad reguleerida süsiniku- ja hüdroloogilisi ringeid ning võivad vähendada põuast, kõrbestumisest, mulla erosioonist, maalihetest ja üleujutustest tulenevaid riske. Metsade olukorra hetkeseisu näitab ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) maailma metsavarude hindamine 2025 (Global Forest Resources Assessment – FRA 2025), mis pakub kõige terviklikumat pilti planeedi metsadest ja nende muutustest viimase 30 aasta jooksul.

Värsked tulemused annavad märku, et kuigi maailmas on metsade kadumise tempo aeglustunud, ei ole metsadele avalduv surve sugugi kadunud.

Note: The percentages in the legend indicate the proportion of total forest area in each climatic domain.
Sources: Bourgoin, C., Ameztoy, I., Verhegghen, A., Desclée, B., Carboni, S., Bastin, J., Beuchle, R., et al. 2024. Mapping global forest cover of the year 2020 to support the EU regulation on deforestation-free supply chains. JRC136960. Luxembourg, Publications Office of the European Union and the Joint Research Centre of the European Commission. https://data.europa.eu/doi/10.2760/262532. FAO. 2012. Global ecological zones for FAO forest reporting: 2010 update. Rome. https://openknowledge.fao.org/handle/20.500.14283/ap861e

Oktoobri lõpus avalikustas FAO maailma metsavarude hindamise 2025. aasta tulemused. Maailma metsavarusid, nende seisundit ja kasutamist hinnatakse iga viie aasta järel. Kokku kajastab andmestik 236 riigi ja piirkonna metsade kohta kogutud andmeid. Andmeid aitasid koguda ametlikud korrespondendid 197 riigist, kokku osales andmehõives üle 700 eksperdi ja arvukalt partnerorganisatsioone. Seetõttu võib FRA 2025 andmeid pidada hetkel kõige ülevaatlikumaks ja adekvaatsemaks maailma metsade kirjelduseks.

Balil toimunud Maailma Metsavaatluste Algatuse (Global Forest Observations Initiative) plenaaristungil tutvustati FRA 2025 tulemusi ja andmete kasutamise võimalusi. Põhijäreldusena jäi FAO poolt kõlama, et vaatamata maailma metsade raadamise tempo aeglustumisele viimasel kümnendil, on metsad endiselt surve all.

FAO tõi FRA 2025 tulemustest esile järgmise:

• Metsade levik: Maailma metsamaa pindala on 4,14 miljardit ha ehk 32% maismaa pindalast, mis teeb 0,5 ha metsamaad iga inimese kohta. Pea pool maailma metsadest asub troopikas.
• Metsakadu väheneb: Aastane metsakadu on vähenenud 10,7 miljonilt hektarilt 1990ndatel 4,12 miljoni hektarini aastas perioodil 2015−2025.
• Raadamine ja metsamaa laienemine: Raadamine aeglustus 10,9 miljoni hektarini aastas perioodil 2015−2025, aastail 1990−2000 oli see 17,6 miljonit ha/a. Ka metsamaa laienemine vähenes 9,88 miljonilt hektarilt aastas perioodil 2000−2015 6,78 miljoni hektarini aastas perioodil 2015−2025.
• Looduslikult uuenevad metsad moodustavad 92% metsamaa kogupindalast (3,83 miljardit ha). Kui nende metsade pindala vähenes 324 miljonit hektarit ajavahemikul 1990−2025, siis vähenemise tempo on viimastel aastatel oluliselt aeglustunud. Suurim vähenemine on viimasel kümnendil toimunud Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, Euroopas on samal ajal kirjeldatud looduslikult uuenevate metsade pindala kasvu.
• Primaarmetsad katavad vähemalt 1,18 miljardit ha ehk pea kolmandiku metsamaa kogupindalast. Primaarmetsade pindala endiselt väheneb ehkki vähenemine on poole võrra aeglustunud võrreldes sajandi algusaastatega.
• Kultiveeritud ehk inimese poolt rajatud metsad  moodustavad 8% metsamaa kogupindalast ehk 312 miljonit ha. Nende pindala on kasvanud kõigil kontinentidel, ehkki kasvu kiirus on viimasel kümnendil varasemaga võrreldes aeglustunud.
• Biomass ja süsinik. Maailma metsade tagavaraks hinnatakse 613 miljardit m3. Metsade süsinikuvaru on kasvanud, ulatudes 714 gigatonnini.
• Kaitsealad: 20% metsamaast paikneb kaitsealadel (813 miljonit ha), mis on kasvanud 1990. aastaga võrreldes 251 miljoni ha võrra.
• Majanduskavad: Enam kui poolel maailma metsamaast (2,13 miljardit ha, 55% metsamaa kogupindalast) on olemas majanduskavad, mis on 365 miljonit ha enam kui 1990. aastal.
• Häiringud: Tulekahjud mõjutavad keskmiselt 261 miljonit ha maad aastas, millest pool on metsaga. Putukad, haigused ja äärmuslikud ilmastikunähtused kahjustasid 41 miljonit ha metsamaad 2020. aastal, seda peamiselt parasvöötme ja boreaalsetes metsades.
• Metsaomand: 71% maailma metsamaast kuulub avalikku omandisse, 24% eraomandisse, ülejäänu muudele omandivormidele või teadmata omandisse.
• Metsa majandamise eesmärgid: 1,2 miljardit ha (29% metsamaast) majandatakse peamiselt puidu ja muude metsasaaduste tootmise eesmärgil, 616 miljoni ha puhul on majandamisel mitmekülgne kasutuseesmärk. Elurikkuse kaitse on põhieesmärgiks 482 miljonil ha metsamaal, mulla ja vee kaitse 386 miljonil ha ja ühiskondlikud eesmärgid 221 miljonil ha.

FAO pakub FRA 2025 tulemuste kasutuseks mitmekesiseid võimalusi:

• Interaktiivne kiirülevaade FRA 2025 tulemustest; 

• FRA 2025 põhiraport pdf-formaadis;

• FRA 2025 põhiraport veebivaates;

• FRA 2025 interaktiivne andmeportaal, 236 riigi ja piirkonna täisandmestik koos metaandmetega; 

• FRA 2025 riikide raportid pdf-formaadis, sh Eesti kohta; 

• Ülevaade FRA protsessist (video);    

• Rakendustarkvara liides (API) võimaldamaks automatiseeritud ligipääsu andmetele ja integreerimist. 

   

FRA andmete kasutamisel tasub meeles pidada, et:

• Andmetabelites on raporteeritavateks aastateks 1990, 2000, 2010, 2015, 2020 ja 2025. Andmete kasutamisel tasub kontrollida, kas trendide põhjuseks on tegelik muutus või paranenud andmehõivemeetodid. Selleks tasub lugeda nii FRA raportit kui ka riikide poolt esitatud metaandmeid interaktiivses andmeportaalis.
• Andmehõive riikidelt toimus 2023. aastal, seega on 2025. aasta hinnangud kas sellel ajal kasutada olnud värskeimate andmete kordus või varasemate aastate trendide pikendus.
• FRA kasutab rahvusvahelist metsamaa definitsiooni, mis erineb pisut ka Eesti metsadefinitsioonist (vt FRA mõisteid). Seetõttu erinevad Eesti kohta raporteeritud hinnangud mõnevõrra Eestis kasutatavast riiklikust metsastatistikast.
• Euroopa andmete uurimisel tasub kontrollida, kas andmed on koos Vene Föderatsiooniga või ilma. Vene Föderatsiooni metsamaa on kordades suurem kui ülejäänud Euroopal kokku, mis mõjutab oluliselt erinevaid näitajaid nii keskmiste kui ka trendide osas.

Eesti on osalenud FRA protsessis regulaarselt alates 1998. aastast. Viimaste raportite koostajaks on olnud Keskkonnaagentuur, andmete põhialuseks on statistiline metsainventeerimine (SMI). 

Kokkuvõtlikult kinnitab FAO ülevaade, et metsad on globaalse keskkonna ja majanduse lahutamatu osa. Eesti metsad, mille seisundit jälgime SMI ja muude andmete kaudu, on selle suure pildi osa.

FRA 2025 tulemused annavad meile võimaluse peegeldada enda metsanduse arengut maailmakaardil, et näha, kas meil on hästi või kus on veel õppimisruumi. Keskkonnaagentuuri hinnangul on vaja metsade hoidmiseks rakendada andmepõhist lähenemist, et meie otsused oleksid kaalutud ja põhjendatud.