Keskkonnaportaali avaandmete avaldamine on samm tagamaks kvaliteetsed ja ajakohased andmed kõikidele keskkonnahuvilistele, teadlastele, ametnikele, avaliku sektori asutustele, ettevõtetele, idufirmadele, haridusasutustele, andmeteadlastele jt.

Kas teadsid, et hüdroloogias on kasutusel 42 erinevat seisundikoodi jää tekke, püsimise ja lagunemise perioodidel. Neist mõned on omavahel üsna sarnased ja igapäevaselt jäänähtuste kirjeldamiseks päris kõiki koode Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna töötajad siiski ei kasuta. Kaardiloos saad tutvuda enamiku põhiliste jää seisunditega.

Aasta oli normist soojem ja päikesepaistelisem. Sademeid oli normist pisut enam.

UUS KESKKONNAPORTAALIS! Lisandunud on jooksev ülevaade riigimetsa uuendusraietele seatud optimaalse pindala täitmise kohta. Eelduslikult teeb RMK tänavu uuendusraieid kokku kuni 10 030 hektaril.

IPCC ehk Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu hinnangul on globaalne keskmine temperatuur võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse perioodiga suurenenud 1,1 oC võrra ning tõus jätkub kiirusega 0,2 kraadi iga 10 aasta kohta.

Ülevaade meteoroloogilisest talvest 2023/2024.

Arendajate poolt kliimaministeeriumile esitatud planeeritavate arenduste koguvõimsus on nüüdseks 6 300 MW ja maatoimingutel põhinev keskkonnaagentuuri hinnanguline võimsus veebruaris kogutud andmete põhjal 2 512 MW, moodustades arendajate hinnangust ligikaudu 40%.

Liigivaatluste levikukaardid põhinevad Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kinnitatud loodusvaatlustel.

2024. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 31808 pilv-maa välku. See on ligi viiendiku võrra rohkem kui perioodi 2005-2023 keskmine.