Kliimaministeeriumi tellitud Rambøll Danmark A/Si värske analüüs toob selgelt esile, et energiasalvestus, eriti kui kombineerida erinevaid tehnoloogiaid, mängib keskset rolli tuleviku elektrihinna kujundamisel.
Uuringus hinnati vesi- ja akusalvestite mõjusid Eesti elektrihinnale ja prognoositi nii Eesti kui ka lähinaabrite suurtarbijate elektrienergia lõpphinda komponentide lõikes.
„Eesti energiasüsteemi arendamisel on energiasalvestusel võtmeroll – see aitab katta tuulevaikseid ja päikeseta perioode ning hoiab hinnad stabiilsemad. Uuring kinnitab, et investeeringud salvestusse võivad tuua laiemat kasu kogu ühiskonnale,“ ütleb Kliimaministeeriumi energiaturgude ekspert Tauno Hilimon.
Salvestus alandab elektrihindu
Energiasalvestuse mõjude leidmiseks modelleeriti kolme elektrituru stsenaariumit aastatel 2030, 2035 ja 2040. Esimene stsenaarium põhines akusalvestitel võimsusega 1500 MW mahutavusega 2250 MWh, teine stsenaarium koosnes akudest 1000 MW mahutavusega 1500 MWh ja vesisalvestist võimsuses 500 MW (mahtuvus 6000 MWh, 12 tundi). Kolmas stsenaarium koosnes 233,1 MW ulatuses akudest mahutavusega 349,65 MWh ja 500 MW vesisalvestist (mahtuvus 6000 MWh, 12 tundi).
Oluline on toonitada, et akude roll elektrisüsteemis on hädavajalik sageduse hoidmiseks, vesisalvesti suudab see-eest pakkuda pikaajalisemat salvestust, aidades katta perioode kui taastuvenergiat on puudu või üle. Analüüsi tulemuste kohaselt vähendavad nii aku kui ka vesisalvesti elektrihindu. Kõige madalamad elektrihinnad saadakse aku ja vesisalvesti kombinatsioonis, mille tulemusel tekib mõlema salvestustehnoloogia sünergia.
Kuigi suurem vesisalvesti võimsus vähendab elektrihindu rohkem, tuleb tõdeda, et salvestustehnoloogiate, aku vs vesisalvesti, vaheline erinevus on küllaltki marginaalne. Vesisalvesti võimsusega 500 MW aitab elektrisüsteemis langetada täiendavalt akusalvesti olemasolule kaalutud keskmist elektrihinda 0,37-1,03 €/MWh vastavalt stsenaariumile. Rahaliselt tähendab see kõigile tarbijatele kokku aastas säästu 4,5-10,7 miljonit eurot sõltuvalt stsenaariumist. Vesisalvesti roll on suurem elektrisüsteemis, kus taastuvenergia osakaal on kõrgem. Näiteks kui süsteemis on suuremas mahus meretuuleparke lisandumas.
Võrgutasu roll elektrihinnas kasvab
Analüüsi teises osas prognoositi suurtarbijate elektrihinda komponentide lõikes (taastuvenergia tasu, võrgutasu, maksud, aktsiis jms) aastatel 2025, 2030, 2035. Vaatluse all olid järgnevad riigid: Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes ja Rootsis.
Prognoosi kohaselt langeb elektrienergia hind ajas kõigis eeltoodud riikides, kuid samas tõuseb võrgutasu maksumus. Analüüsist tulemusest saab järeldada, et tulevikus mängivad aina olulisemat rolli võrgutasu ja muud elektrienergiahinna komponendid, mis on konkurentsivõimelise elektrienergia lõpphinna kujunemiseks kriitilise tähtsusega.
Konkurentsivõimelise lõpphinna tagamiseks tuleb pöörata börsihinna kõrval tähelepanu ka muudele hinnakomponentidele.
Rambolli analüüs rõhutab vajadust vaadata energiasalvestusse investeerimist kui osa laiemast strateegiast taastuvenergia sujuvaks integreerimiseks. Salvestus mitte ainult ei toeta elektrivõrgu tasakaalu, vaid vähendab ka vajadust tipukoormuse jaoks kalli energia kasutamiseks.
Loe lähemalt
- Rambolli analüüsi kokkuvõte (pdf)
- Analüüsi kokkuvõte tabelitena (Excel)