Saatekirja koostamine

Peale edukat autentimist suunatakse kasutaja rollivaliku lehele.

Rollivaliku loetelus kuvatakse automaatselt kõik e-äriregistrist tuvastatud seaduslikud esindusõigused ning PISTRIK portaalis täiendavalt lisatud volitused. 

Isiku nimel klõpsates valib kasutaja rolli, kellena ta infosüsteemi kasutama hakkab. 

Kasutaja saab süsteemis lisada, muuta, vaadata ja otsida enda ettevõttega seotud süsteemisiseseid volitusi.  

Volitust saab lisada vastava õiguse olemasolul volituste nimekirjas, kaardi paremal üleval nurgas. 

Avaneb lisamise vorm. Vormil kuvatakse volitatud isiku andmed, volituse kehtivusperiood ning volitusega antud õigused. 

Volituse algus- ja lõppkuupäeva sisestamisel tuleb arvestada, et hiljem saab muuta ainult tulevikku jäävaid kuupäevi - kui algus- või lõppkuupäev on minevikus, siis neid muuta enam ei saa ja vajadusel tuleb lisada uus volitus. 

Edasivolitamise õigusega volitatud isikud omavad samu õigusi kui ettevõtja seaduslikud esindajad, s.t nad saavad lisada uusi volitusi ja muuta/kustutada olemasolevaid volitusi. 

Üleandja sektsioonis tuleb valida üleandja liik (rippvalik paremal üleval nurgas): juriidiline isik, füüsiline isik, välismaa füüsiline isik, välismaa juriidiline isik või laev.  

Juriidiline isik 

Juriidilise isiku puhul on kohustuslikeks väljadeks “Ärinimi” ja “Registrikood” ja sisestada saab vaid Eesti Äriregistris registreeritud isikuid. Ettevõtte otsinguks võib trükkida ärinime lahtrisse nimeosa või sisestada registrikoodi ning seejärel pakub süsteem sama algusega ettevõtete/asutuste nimesid või ettevõtte nime, kes vastab Äriregistris registrikoodile. Õige nime valimisel täitub registrikoodi rida automaatselt. 

Füüsiline isik 

Füüsilise isiku puhul tuleb sisestada isikukood ja nimi, mis võimaldab isikul süsteemi logides näha infot temaga seotud jäätmete kohta.  

Kohaliku omavalitsuse korraldatud olmejäätmete vedude (KOJV) ja ka vabaturu jäätmevedude puhul tuleb füüsiline isik määratleda. 

Erijuhtudel, kui isik ei ole teada, on võimalik üleandja sektsioonis eemaldada “Isik tuvastatud” märge. Sel juhul on vaja üleandja kohta sisestada vaid aadress, mis on vähemalt kohaliku omavalitsuse täpsusega. Peamiselt on see kasutatav jäätmejaamas, kus võetakse vastu kodumajapidamistes tekkinud jäätmeid või tehakse koondsaatekirju.  

Nendel juhtumitel, kui ei ole teada täpne jäätmete tekitaja, nt  ebaseaduslikult metsa alla viidud jäätmed või avalikud konteinerid, tuleb üleandjaks märkida teenust telliv ettevõte ja „Lisainfo“ andmetes märkida vastav “Jäätmetekkekoht”.  Täpsemalt saab lugeda peatükis “Lisainfo”.  

Välismaa füüsiline ja juriidiline isik 

Jäätmete riikidevahelist vedu kajastatakse jätkuvalt KOTKAS-es. Välismaist isikut kasutatakse saatekirjal vaid juhul kui jäätmed on Eestis tekkinud ja saadud välismaiselt füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kes asub Eestis. Välismaised juriidilised isikud on näiteks Eestis tegutsevad saatkonnad ja Balti Kaitsekolledž. Süsteemis on samad andmeväljad, mis Eesti juriidilisel isikul, kuid juurde on lisatud riigiloend. Riigiloendis tuleb märkida isiku identiteedi (ID) riik.

Laevad 

Kui jäätmed võetakse vastu laevalt, siis tuleb üleandjana märkida laev. PISTRIK on liidestatud mereinfosüsteemiga (EMDE), mis võimaldab tuvastada ja valida registris oleva laeva, kas siis IMO numbri või laeva nimeosa alusel. Kui laeva andmeid ei leidu, saab need PISTRIK-usse ise lisada.

Kui jäätmete üleandjaks on juriidiline või füüsiline isik, kellel on jäätmekäitluseks keskkonnakaitseluba, siis tekib saatekirjal automaatselt väli “Pealelaadimise koht”. Sealt saab valida soovitud jäätmekäitluskoha (JKK objekti) ja automaatselt lisandub pealelaadimiskoha aadress. Kui isikul ei ole jäätmekäituskohta, siis avaneb ainult pealelaadimsikoha aadressi väli. 

Kui jäätmed pärinevad jäätmekäitluseks antud keskkonnakaitseluba omavalt isikult, kuid väljastpoolt käitluskohta, siis võimaldab süsteem jätta tühjaks välja “Pealelaadimise koht”, kuid sisestada tuleb “Pealelaadimiskoha aadress”. Aadressi täpsuseks on üldiselt maja täpsus, kuid paarismajade puhul võimaldab süsteem sisestada ka majaosa. 

Kui jäätmed on tekkinud laeval, kuid need on toodud sadamasse üleandmiseks, siis näidatakse pealelaadimiskoha aadressina sadama aadressi.

Saatekirja näevad saatekirjale kantud osapooled. Kuna on olukordi, kus saatekirja nägemise õigust on vaja rohkem kui ühel tellijal või huvitatud isikul, siis selleks on loodud võimalus üleandja sektsioonis lisada kuni 5 muud isikut. Selleks kasutada nuppu “Anna ligipääs muule isikule“. 

Näiteks Kliimaministeeriumi jäätmeveo teenuse tellib SOL Baltics OÜ, kellelt ostab teenuse hankega Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK). Mõlemad asutused soovivad näha üleandjatega seotud jäätmete infot. Selleks lisatakse mõlemad osapooled saatekirjale “Anna ligipääs muule isikule” nupu alla. 

Saatekirja salvestamiseks ei pea sisestama üleandja sektsioonis jäätmete andmeid, kuid selleks peab jäätmeandmete rea ära kustutama, kasutades selleks rea lõpus olevat X. Kui jäätmekood ja kaal teada, siis saab jäätmesektsiooni uuesti lisada.  

Jäätmeandmete rea lõpus on ka kommentaari märk, mis võimaldab jäätmete kohta kirjutada kommentaari. 

Jäätmekood tuleb jäätmenimistust valida tekkevaldkonna järgi, näiteks autolammutuses tekkivad jäätmed tuleb valida 16 koodiga algavast jaotisest, ehitus- ja lammutusjäätmed 17 koodiga algavast jaotisest, olmejäätmed 20 koodiga algavast jaotisest jne.  

Jäätmekoodide puhul tuleb kasutada võimalikult täpseid koode, st 8-kohaliste koodide olemasolu korral eelistada 8-kohalisi koode. Kui loas on 6-kohaline jäätmekood, siis on lubatud jäätmekäitlejal võtta vastu ka kõiki selle koodi alla kuuluvaid 8-kohalise jäätmekoodiga jäätmeid. Näiteks kui loas on jäätmekood 16 01 03, siis on lubatud vastu võtta ka jäätmeid koodidega 16 01 03 01, 16 01 03 02, 16 01 03 03 ja 16 01 03 04.

Jäätmete kaal sisestatakse kilogrammides (kg) ning maksimaalne komakohtade arv on 4 kohta peale koma.

Jäätmekoguste määramisel kasutatakse tähised: K, A ja H.  

Tähiste selgitused: 

• K - Kaalutud, jäätmete kogus on saadud kaalumise teel
• A - Arvutatud, jäätmete kogus on saadud arvutuslikul teel
• H - Hinnanguline (nt silmaga hinnatud) 

Üleandja sektsioonis on vaikimisi H (hinnanguline), vastuvõtja kaalu automaatsel jagamisel üleandjatele muutub meetod A-ks (arvutatud). Vastuvõtja sektsiooni kaaluraportis on vaikimisi K (kaalutud). 

Jäätmete arvestus on kilogrammipõhine, kuid lisaks on võimalik kasutada mahuarvestust - kogumisvahendi maht liitrites (1 liiter = 1 dm³). Näiteks kilekotis üleantavate jäätmete korral kilekoti maht. Juhul kui jäätmed on puistena siis tegelik jäätmete maht liitrites.  

Mahu info võib olla vajalik vedajale veose suuruse hindamiseks, kuid ka selleks, et saaks veose jäätmete kaalu (netokaal sihtkohas) üleandjate vahel ära jagada. Selleks tuleb üleandjate kaalu lahtrid tühjaks jätta ja lisada mahu lahtrisse mahutite suurused (nt esimesel üleandjal on mahuti 240 l, teisel 140 l jne). Kui vastuvõtja on jäätmed ära kaalunud ja lisanud vastuvõtusektsiooni kaaluraporti, siis vedaja sektsioonis nupu “Arvuta üleandjate kaalud” kasutamisel täituvad üleandjate kaalu lahtrid vastavalt nende konteineri mahule. 

Lisaks saab mahtu kasutada olukorras, kus ühte konteinerit kasutavad mitu üleandjat. Sel juhul jagatakse konteineri maht üleandjate peale. Näiteks 2 majapidamist kasutavad sama konteinerit, mille maht on 240l, siis kantakse mõlemad majapidamised saatekirjal eraldi üleandja sektsiooni ning mõlemas sektsioonis kantakse “Maht” lahtrisse 120l. Kui jäätmed saavad vastuvõtja poolt kaalutud, siis saab “Arvuta üleandjate kaalud” abil mõlema üleandja jäätmete kaalud arvutada.

Settelaadsete jäätmete puhul tuleb lisada kuivainesisalduse protsent. Süsteem lubab saatekirja lisada, kuid kinnitada ei saa ilma kuivaine protsendita. 

Nõue lisada teatud jäätmeliikidele kuivainesisalduse määr tuleneb EL jäätmete statistika määrusest 2150/2002/EÜ. 

Püsivad orgaanilised saasteained 

Püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavate jäätmete puhul on kohustuslik määrata, kas jäätmeliiki on püsivate orgaaniliste saasteainete suhtes analüüsitud või ei ning kas sisaldab POS-e. Kui sisaldus jääb märkimata, aga jäätmekoodi väljal on POS märkega jäätmeliik, siis ei lase süsteem saatekirja enne POS info sisestamist kinnitada. 

Vastavalt EL määrusele 2019/1021, püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (edaspidi POS määrus), peame riigina omama ülevaadet ja esitama andmeid jäätmete kohta, mis sisaldavad või on saastunud POS-dega. Ained jäätmetes tuleb hävitada, et need ei liiguks tagasi keskkonda või uute toodete koostises uuesti turule. POS-e sisaldavate jäätmete käitlusnõuded on toodud POS määruse Lisa V 1. osas.   

HP kood 

Ohtlike omadustega HP1–HP15 jäätmete ohtlikuks klassifitseerimine on kirjeldatud komisjoni määruses (EL) nr 1357/2014. Määruses sätestatakse klassifitseerimise tingimused, kus klassifitseerimine sõltub jäätmetes sisalduvate ohtlike ainete ohuklasside ja ohukategooriate ning ohulausete koodidest. Teise võimalusena võib ohtlike omaduste väljaselgitamiseks teha katsed vastavates laborites. 

Seda, kas aine on ohtlikuks klassifitseeritud või mitte, saab kontrollida Euroopa Kemikaaliameti veebilehelt: http://echa.europa.eu/et/information-on-chemicals/clinventory-database 

Pakend 

Vajadusel saab lisada info pakendi liigi ja koguse kohta. Nt, kui ehitusjäätmed on pakendatud kottidesse ja seda infot on vaja edastada vedajale või vastuvõtjale, siis märkida pakendi liigiks nt 1m³ Big-Bag kott ja koguseks 3. 

Jäätmetekkekoht 

Jäätmetekkekoha valikut kasutatakse juhul, kui jäätmete vedu toimub isiku juurest, kes ei ole ise nende jäätmete tekitaja. Sel juhul tuleb üleandja sektsiooni lisainfo kastis valida vastav jäätmetekkekoht.

Määramata kodumajapidamised/ettevõtted 

Saatekirja "Lisainfo" lahtris märkida "Määramata kodumajapidamine" või „Määramata ettevõte“, kui jäätmete vedu toimub isiku juurest, kes ei ole ise nende jäätmete tekitaja, kuid on teada tekitaja liik. Kui lahtrit ei täideta, siis loetakse need jäätmed, mis on ettevõtte poolt üle antud ka tema poolt tekitatuks.  

Näiteks elektri- ja elektroonikaseadmeid müüvad kauplused on kohustatud tasuta tagasi võtma jäätmeteks muutunud seadmeid. Sama kehtib ka patareidele, akudele ja pandipakenditelele. Kui kauplus annab need kokku kogutud jäätmed üle jäätmekäitlejale, siis selleks et jäätmearuandlusesse ei oleks märgitud, et kauplus on ise need jäätmed tekitanud, tuleb täita „Lisainfo“ valik "Määramata kodumajapidamine". Sama loogikat tuleks kasutada ka nt parkide prügikastidest kokku kogutud jäätmete puhul - üleandjaks on haldusettevõte ning lisainfos märkida “Määramata kodumajapidamised”.

Avalik konteiner 

Saatekirja „Lisainfo“ lahtris märkida „Avalik konteiner“, kui jäätmed on kogutud avalikus ruumis paiknevatest jäätmekonteineritest. Nt taaskasutusorganisatsioonide avalikud pakendikonteinerid, transpordiameti tellitud konteinerid teede ääres ja avalikes parklates, tekstiilikonteinerid jne. Sarnaselt “Määramata kodumajapidamised” juhtumiga ei ole jäätmete üleandja jäätmetekitaja ning selleks, et oleks võimalik eristada avalikult kogutavate jäätmete koguseid ettevõttes tekkivatest jäätmetest, tuleb märkida “Avalik konteiner”. 

Laevadelt tekkinud 

Sadamas võib esineda olukordi, kus erinevatelt laevadelt pärinevad jäätmed kogutakse ühiselt kokku ja jäätmete täpne päritolu (millistelt alustelt need on tekkinud) ei ole teada, näiteks väikelaevade puhul. Sellistel juhtudel tuleb saatekirjal üleandjaks märkida sadam ning „Lisainfo“ lahtrisse lisada märge „Laevadelt tekkinud“. See märge täpsustab, et jäätmed on tekkinud laeval ning neid ei käsitleta sadama enda jäätmetena.

Ohtlik veos (ADR) tähendab ohtlike ainete, sealhulgas jäätmete vedu maanteel. Selle reguleerimise eesmärk on tagada inimeste, vara ja keskkonna ohutus. Samuti ühtlustatakse rahvusvahelised nõuded ohtlike veoste turvaliseks transportimiseks ning ennetatakse õnnetusi ja kahjusid, mis võivad tuleneda valest pakendamisest, märgistamisest või käsitlemisest.

Ohtliku veose (ADR) andmed tuleb saatelehele märkida ainult siis, kui veetavad jäätmed on klassifitseeritud ohtlike jäätmetena, ületavad vastavaid piirkünniseid ning kuuluvad seetõttu ADR-i ohtlike veoste alla. PISTRIK infosüsteemis on kasutusel ADR klassifikaatorid, mida valides eeltäidetakse vastavad andmeväljad. Kui veetakse ohtlikke jäätmeid (peale radioaktiivsete jäätmete), peab ohtliku veose tunnusnimetusele eelnema sõna („JÄÄTMED”), välja arvatud juhul, kui see termin on ohtliku veose tunnusnimetuse osa, nt: ÜRO nr 1230 METANOOLI JÄÄTMED, 3 (6.1), PG II, (D/E). Aine nimetust, ohumärgise numbrit ning pakendigruppi saab vastavalt vajadusele andmeesitaja täpsustada. Nõuetekohaselt täidetud saatekiri asendab ADR veodokumenti.

Rohkem informatsiooni leiab dokumentidest: Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo kokkulepe (ADR) [seisuga 01.01.2025]–Riigi Teataja.

“Kopeeri vedajaks” võimaldab üleandjana sisestatud isiku kopeerida vedaja sektsiooni.

“Kopeeri üleandja” tekitab saatekirjale uue üleandja välja, kus on kopeeritava üleandja väljaga samad andmed. See on mugav lahendus olukorras, kus saatekirjale on vaja kanda mitu üleandjat, kelle jäätmeveo on tellinud üks ja sama isik ning jäätmekoodid kattuvad. Sel juhul saab peale kopeerimist vahetada ära üleandja isiku ja kaasa tulevad kõik andmed jäätmete kohta, üleandmise aeg ja ka  muud isikud, kes on saatekirjale kantud “Anna juurdepääs muudele isikutele” nupu abil.

“Tõsta saatekirjale” võimaldab tõsta üleandja sektsiooni uuele saatekirjale. Valides “Tõsta saatekirjale” avaneb vaheleht, kus tuleb valida, milline üleandja tõsta ning kas süsteem loob uue saatekirja või tõstab üleandja juba süsteemis olemas olevale saatekirjale. Varasemalt saatekirjalt kaob vastav üleandja ära.

“Kustuta üleandja” võimaldab valesti sisestatud üleandja saatekirjalt eemaldada.

“Veoteenust teostab alltöövõtja” nupp tuleb valida olukorras, kus vedajaga kokkuleppel veab jäätmeid teine veoteenust osutav isik. Valiku märkimisel tekivad saatekirja vedaja sektsiooni alltöövõtja infoväljad.

Alltöövõtjast vedajal on juurdepääs saatekirjale ning võimalus saatekiri kinnitada, samuti saab alltöövõtjast vedaja ise saatekirja koostada. Kui alltöövõtja on saatekirja koostaja, siis peab ta täitma ka vedaja infoväljad, et oleks näha, kellele alltöövõttu teostatakse. Kui alltöövõtja on saatekirja kinnitanud, siis peatöövõtjast vedaja ei pea ega saagi saatekirja kinnitada. Kuigi alltöövõtja saab saatekirja koostada vastutab selle eest, et saatekiri süsteemi lisatud saaks siiski vedaja. Vedaja näeb kõiki saatekirju, kus alltöövõtja on tema nimel vedusid teinud.

Jäätmete vastuvõtja sektsioonis tuleb valida vastuvõtja liik (rippvalik paremal üleval nurgas): juriidiline isik, füüsiline isik, välismaa füüsiline isik või välismaa juriidiline isik. Andmete loogika on sama nagu üleandja sektsioonis (Vt peatükk “Üleandja liik”).

Välismaised isikud on pigem erandlik olukord, kuna riikidevaheliste jäätmevedude registreerimine toimub edasi KOTKAS-es. Selleks, et välismaist isikut saaks vastuvõtjaks märkida, peab välismaisel juriidilisel või füüsilisel isikul olema Eestis jäätmetega seotud keskkonnakaitseluba ning tegevuskoht.

Kui jäätmete vastuvõtjaks on juriidiline või füüsiline isik, kellel on jäätmetega seotud keskkonnakaitseluba, siis tekib saatekirjal automaatselt väli “Mahalaadimise koht”. Sealt saab valida soovitud jäätmekäitluskoha (JKK objekti). Jäätmete vastuvõtjaks ei tohi olla jäätmetega seotud keskkonnakaitseluba  mitteomav ettevõte, kuid kui jäätmed siiski antakse keskkonnakaitseluba mitteomavale isikule, siis saab sarnaselt üleandjale valida aadressi realt „Mahalaadimiskoha aadress“, kus jäätmed maha laaditi.

Kaaluraport on andmekomplekt, mis sisaldab infot selle kohta, kui palju ja mis jäätmeid tegelikult vastu võeti. Kaaluraporti saab hetkel lisada saatekirja koostaja või vastuvõtja. Edaspidi saab kaaluraportit lisada ja muuta üksnes vastuvõtja, kuid hetkel ei ole seda funktsiooni veel realiseeritud.

Kui saatekiri on süsteemi lisatud, siis on vastuvõtjal või koostajal võimalik üleandjate andmetest laadida jäätmekoodid ning kaalud, selleks kasutada “Laadi üleandja(te) andmete pealt”.

Lisaks on vastuvõtjal ja saatekirja koostajal võimalik kaaluraportisse sisestatud andmeid võrrelda üleandja(te) sektsioonis esitatud andmetega. Selleks tuleb vajutada nuppu “Võrdle üleandja(te) kogustega”.

Vastuvõtja ei näe kõiki üleandja andmeid, kuid näeb kaaluerinevust ning infot selle kohta kui jäätmekood erineb üleandja jäätmekoodist. Kui üleandja ja vastuvõtja andmed on erinevad, siis tuleb omavahel kokkuleppele jõuda, milline jäätmekood ja -kogus saatekirjale jääb. Jäätmekoodi valimisel tuleb lähtuda tegevusvaldkonnast ning kasutada võimalikult täpseid koode. 8-kohaliste koodide olemasolu korral eelistada 8-kohalisi koode. Kui loas on 6-kohaline jäätmekood, siis on lubatud jäätmekäitlejal võtta vastu ka kõiki selle koodi alla kuuluvaid 8-kohalise jäätmekoodiga jäätmeid. Jäätmekoodi valimisest saab täpsemalt lugeda peatükis “Üleandja”->”Andmed jäätmete kohta”->”Jäätmekood”.

Kui vastuvõtja on enda sektsiooni kinnitanud, siis keegi kaaluraportit enam muuta ei saa. Kui vastuvõtja eemaldab kinnituse, siis saab kaaluraportit muuta vastuvõtja ise, kuid vastuvõtjast erinev saatekirja koostaja ei saa enam kaaluraportis muudatusi teha.

Kui üleandjal ja vastuvõtjal ei ole kaalu ega kaalumisvõimalust, siis tuleks hinnangulise või arvutusliku kaalu määramiseks välja töötada vastavatele jäätmeliikidele standardkaalud või kasutada mahu ja erikaalu põhist arvutust. Nt pandipakendite veol soovitame teha kottidele standardkaalud. Kui peale nn platsitoimingut (nt sortimist R12s) toimub materjali edasimüümine ning vastuvõtja (ostja) ütleb tegeliku kaalu, siis saab jäätmearuandes  teha vastava paranduse. Parandused tuleb teha kord kvartalis, kasutades “Muu sissetulek” või “Muu väljaminek”, et muuta ära kaaluerinevused, mis tulevad hinnangulistelt või arvutuslikelt saatekirjadelt.

KOJV hanke võitjal on PISTRIKus võimalus enda veopiirkondi lisada, eemaldada ja hallata, selleks on üleval menüüs nupp “KOJV veopiirkonnad”. Tähele tuleb panna, et KOJV piirkondade haldamiseks peab isiku volitusel olema valitud nupp “KOJV veopiirkondade haldus”.

Kui hanke võidab mõni uus ettevõte, kes ei ole varasemalt korraldatud jäätmevedu teostanud, tuleb sellest teavitada paekasutajat, kes annab ettevõttele loa KOJV piirkodade haldamiseks.

Valides “KOJV veopiirkonnad” avaneb veopiirkondade leht, kus on näha olemasolevad veopiirkonnad, mida saab vajadusel muuta klõpsates veopiirkonna real. Kustutamiseks tuleb esmalt valida “Muuda” ning seejärel on veopiirkonna infoväljade all “Kustuta” nupp.

Uue piirkonna lisamiseks valida üleval “Lisa uus”. Avaneb tühi veopiirkonna vorm. Vormile märkida kõik jäätmeliigid, mida vastavas veopiirkonnas on lepinguga lubatud vedada!

Saatekirja sisestades tuleb üleandja sektsioonis eraldi märkida, kui tegemist on KOV jäätmete veoga, selleks lülitada sisse nupp “Korraldatud jäätmevedu”. Sel juhul avaneb üleandja sektsioonis kõigepealt veopiirkonna valimise kast. Seal tuleb valida soovitud veopiirkond, kust jäätmeid veetakse.

Korraldatud olmejäätmete veo raames saab saatekirjale märkida ainult neid jäätmeliike, mis on jäätmeveo lepingus. Süsteem võimaldabki valida ainult jäätmeliike, mis on veopiirkonna all määratletud.

Samale saatekirjale saab lisada üleandjaid nii korraldatud jäätmeveo raames kui ka vabaturu veo raames. Näiteks, kui korterühistu on tellinud ajutise konteineri aia- ja haljastusjäätmetele, kuid annab ära ka korraldatud jäätmeveo raames biolagunevaid köögi ja sööklajäätmeid ja vedaja viib jäätmed korraga ära, siis saab vedaja samale saatekirjale märkida korterühistu jaoks 2 eraldi üleandja sektsiooni. Üks on KOJV märkega ning teine ilma.

Kui saatekirjale on kantud mitu üleandjat ning jäätmete kaal ei ole teada, siis võimaldab PISTRIK vastuvõtja koguse üleandjate vahel jaotada. Selleks tuleb täita lahter „Mahuti (l)“. Kui vastuvõtja on täidetud kaaluraporti saatekirjale lisanud, siis tekib vedaja sektsiooni nupp “Arvuta üleandjate kaalud”. See võimaldab süsteemil mahuti suuruse alusel arvutada üleandjate kaalud. Vastavat nuppu saavad kasutada saatekirja koostaja ja vedaja.

Jäätmejaamade puhul on erandkorras lubatud sissetulekud registreerida väljaminekute pealt. Kui jäätmejaamast viiakse jäätmed ära, siis koostatakse saatekiri väljaminevate jäätmete kohta. Kui saatekiri on kõigi osapoolte poolt kinnitatud, siis on selle saatekirja pealt võimalik koostada sissetuleku koondsaatekiri. Sissetuleku saatekirjal valitakse üleandjaks „Füüsiline isik“ ning valitakse “Isik tuvastamata”. Ka tuvastamata juriidilise isiku puhul valida üleandjaks „Füüsiline isik“ ning valida „Isik tuvastamata“.

Kui kvartali jooksul jäätmeid välja ei läinud, siis koondsaatekirja pole vaja teha ja jäätmearuanne  jääb kirjeteta.

Väikesadamatele, kellel on aruandluskohustus, rakendub erisus, mis võimaldab sarnaselt jäätmejaamadele teha sissetuleku saatekirja jäätmekäitlejale üle antud jäätmete põhjal. Kui jäätmed võetakse jäätmekäitleja poolt vastu ja kaalutakse, siis selle kaalu alusel teeb sadam sissetuleku saatekirja, kus märgib üleandja liigiks “Füüsiline isik” ning “Isik tuvastamata”.

Kui aruandluskohustusega sadam võtab vastu laevade (sh välismaised) või praamide jäätmeid, siis nende kohta tuleb PISTRIK süsteemis esitada sissetuleku saatekiri ja üleandja liigiks valida “Laev” ning sisestada vastav laev, millelt jäätmed saadi. Pealelaadimiskohaks on sadama aadress. Ning vedajaks on samuti vastav laev.

Kuna põlevkivituha veo puhul on tegemist pideva protsessiga, siis ei tule iga veo kohta esitada eraldi saatekirja. Piisab, kui iga kvartal esitatakse üks koondsaatekiri. Kuna ruumala saadakse mõõdistamise teel ja sellest arvutatakse kaal, siis kasutatakse kaalu juures meetodina A (arvutuslik). Kui aasta lõpus toimuvad võrdlused tegeliku kaaluga, siis tuleb saatekirjadel teha parandused.

Kuna vedu ei toimu autodega, siis tuleb saatekirjal nupp “Autotransport” välja lülitada. Sel juhul kaovad autotranspordi kohustuslikud väljad. See funktsioon on hetkel arendamisel.

Avalikest kogumiskonteineritest kogutud jäätmete puhul märgitakse saatekirjal “Üleandja” lahtrisse taaskasutusorganisatsioon, kes konteinerite paigaldamise ja tühjendamise eest vastutab ning  jäätmete “Lisainfo” lahtrisse märgitakse “Avalik kogumiskonteiner” (Vt ka peatükk “Andmed jäätmete kohta” ->”Lisainfo”). Pealelaadimiskoha aadressiks märgitakse konteineri asukoht.