Analüüsid

Keskkonnaagentuuril valmis Eesti linnade soojussaartest värske kaardilugu, mis põhineb Ameerika Landsat-8/9 satelliitide mõõtmistele aastail 2020 kuni 2024. 

Eesti maapõues olevate kriitiliste toormete tegelik hulk on seni olnud suuresti teadmata, kuid meie kristalne aluskord on geoloogiliselt hiiglaslik ja pakub potentsiaalselt uusi ning olulisi leiukohti, selgub Eesti Geoloogiateenistuse koost

Uuringu käigus selgitati välja, kui usaldusväärseks ja kvaliteetseks peetakse riiklikke metsandusandmeid, millistest allikatest metsandusandmeid ja/või metsandusalast infot saadakse, millised on ootused metsandusandmete kättesaadavuse ja kasutamise osas ning milliseid andmeid on puudu.

Analüüs annab ülevaate plastijäätmete tekkest ja ringlussevõtust Eestis, plastijäätmete ekspordist ning sortimisest ja ringlussevõtu tehnoloogiatest.

Riikliku keskkonnaseire 2024. aasta tulemused viitavad, et mitmete näitajate osas jätkub pikaajaline paranemise trend, samas mitmetes valdkondades on siiski täheldada ka keskkonnariskide suurenemist.

Keskkonnaagentuuril on valminud Eesti metsade kõrguskaart, mis on koostatud Maa- ja Ruumiameti aerolaserskaneerimise ja Keskkonnaagentuuri statistilise metsainventeerimise traktide mõõdistuste põhjal.

Kevad 2025 oli pikaaegsest keskmisest (1991-2020) ehk normist soojem. Sademeid jagus enamikus kohtades normist vähem.

Keskkonnaagentuuri maatoimingutel põhinev hinnanguline lisanduv võimsus eri- ja üldplaneeringutes on aprillis kogutud andmete põhjal 2 823 MW, moodustades arendajate poolt esitatud planeeritava võimsuse hinnangust 76,1%.

2025. a looduskaitsekuu alguseks valminud kaardilugu, mis võtab kokku 2024. aastal toimunud muutused looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud objektides.