Liigu edasi põhisisu juurde
Uuringud ja aruanded
Andis välja Keskkonnaagentuur Avaldatud: 11.08.2026

> Vaata ka samal analüüsil põhinevat tuuleenergeetika planeeritava ja hinnangulise võimsuse visualiseeritud töölauda.

Taust


Energeetikas, sh taastuvenergias lähtutakse eesmärkidest, mis on seatud Energiamajanduse korralduse seaduses ja kehtivas Energiamajanduse arengukavas aastani 2035. Maismaa tuuleparkide arenduste hetkeseisust ülevaate saamiseks koostas Keskkonnaagentuur (KAUR) koostöös Kliimaministeeriumi (KliM) ning Maa- ja Ruumiametiga (MaRu) kvartaalselt uueneva visualiseeritud töölaua (Tableau lahenduse).

Rajatud tuulikute andmed pärinevad Maa- ja Ruumiameti Eesti topograafia andmekogust. Võimsuste arvutamisel võeti arvesse ka Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni koondatud informatsiooni. Ülevaates on olemasolevate parkide kajastamisel arvestatud peamiselt suuremate tuuleparkidega st. kõiki üksiktuulikuid ei ole kajastatud. 

Kokkuvõte


Augustikuu ülevaatest selgub, et võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on jätkuvalt 694 MW. See näitab, kui palju on installeeritud võimsust kasutuses ja elektrivõrguga ühendatud. Menetluse lõppjärgus olevate eri- ja detailplaneeringute hinnanguline koguvõimsus on ligikaudu 554 MW. Tegemist on planeeringutega, mille lahendused on täpsemad ja elluviimine on lähiaastatel tõenäolisem võrreldes varasemates etappides olevate algatustega.

Käesolevas ülevaates on töös olevad planeeringud ja nendes kajastuvad planeeritavad võimsused esitatud vastavalt menetluse edenemisele, eesmärgiga anda selgem ja realistlikum ülevaade lähiaastatel realiseeruda võivatest tuuleparkidest. Selline jaotus võimaldab selgemalt hinnata, millised projektid on elluviimisele lähemal ning millised vajavad veel märkimisväärset eeltööd ja arendust.

Töös on mitmed eri- ja detailplaneeringud, millega kavandatakse tuuleenergeetikat. Varasemates ülevaadetes eristati kohalike omavalitsuste infol põhinevaid planeeritavaid võimsusi ja maatoimingutel põhinevad hinnangulisi võimsusi. Viimastes ülevaadetes on loobutud maatoimingitutel põhinevast hindamismetoodikast. Vahetu infovahetus kohalike omavalitsustega on andnud piisava ülevaate, et esitada vaid planeeritavad võimsused. Tableau alamlehtedel on toodud planeeringute seis ja neis planeeritavad võimsused etapiviisiliselt. See võimaldab saada detailsema ülevaate menetluse eri etappides toimuvatest muudatustest, ilma et need mõjutaksid koondülevaate realistlikumat lähiaja prognoosi.

Kehtestatud planeeringud  

Hetkel on kehtivad Lääneranna valla osaliselt kehtestatud eriplaneering (ala 2) (137 MW); Pärnu linna eriplaneering (Põlendmaa) (86 MW), Lüganuse valla Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ (231 MW) eriplaneeringu I etapp ning Aidu taastuvenergiapargi detailplaneering (100 MW). Nende koguvõimsus on hinnanguliselt 554 MW.

Lõppfaasis olevad planeeringud  

Kehtestamise suunas liikuvad planeeringud võivad lisada hinnanguliselt 479 MW. Siia hulka kuuluvad Lääneranna, Tori valla, Lääne-Nigula eriplaneeringud, kus on asukoha eelvaliku otsus ja KSH aruanne vastu võetud, Tõrva valla I eriplaneering, kus on I etapi eelnõu ja KSH avalikustatud ning Põhja-Pärnumaa eriplaneering, mille I etapp on heakskiidu saanud.

Algfaasis olevad eri- ja detailplaneeringud on ülevaates esitatud menetlusetappide kaupa ja välja on toodud nende planeeritav lisanduv võimsus. See võimaldab anda detailsema ja ajakohasema ülevaate menetluse eri etappides toimuvatest muudatustest, ilma et need mõjutaksid koondülevaate realistlikumat lähiaja prognoosi. 

Senine praktika näitab, et planeeringutes võivad esialgsed võimsuse hinnangud planeeringu edenedes väga suures mahus muutuda. Mida kaugemale edenenud planeering, seda kindlamalt saab ka lõplikku võimsust hinnata.

Viimaste kuude olulisemad arengud  

Viimase kvartalil on mitmed tuuleparkide KOV eriplaneeringutes olnud edasiminekuid. 

Lüganuse vallas kehtestati Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ eriplaneeringu I etapp. Märjamaa vallas on I etapi eelnõu ja KSH aruanne kooskõlastamisele esitatud. Tõrva valla eriplaneeringu I puhul on avalikustatud I etapi eelnõu ja KSH aruanne, eriplaneeringu II puhul aga lähteseisukohad ja KSH programm. Valga vallas on eriplaneering esitatud heakskiidu saamiseks. 

Lääneranna KOV eriplaneeringu alade menetlused liiguvad erinevates etappides. Ala 2 on jätkuvalt kehtestatud, Ala 3b ja 3 puhul on II etapp avalikul väljapanekul, Ala 5 ja 5a puhul on vastu võetud asukoha eelvaliku otsus ja KSH aruanne ning osaliselt ala 5 puhul on II etapi lahendus ja KSH aruanne kooskõlastamisele esitatud. Ala 7 asukoha eelvaliku otsus ja KSH aruanne on samuti esitatud kooskõlastamiseks.  

Aktiivne on olnud ka detailplaneeringute menetlus. Viimase kvartali jooksul on Lüganuse vallas Varja ala 1 ja 3 detailplaneeringud avalikul väljapanekul esitatud. Varja ala 2 detailplaneeringu eelnõu ja KSH on kooskõlastamisele esitatud. Türi vallas Kõdu küla, Lauri küla ja Lungu külade detailplaneeringu eelnõu ja KSH on avalikustatud. Väike-Maarja vallas Padaküla tuuleala (ÜP tuuleala 2) detailplaneeringu puhul on lähteseisukohad ja KSH programm avalikustatud, tuuleala 6 puhul on detailplaneeringu eelnõu ja KSH avalikustatud. Vinni valla tuuleala TU4 lähteseisukohad ja KSH programm on avalikustatud. Põhja-Pärnumaa (Tori valla) Vihtra-Rahnoja (P9-P10) detailplaneering on osaliselt vastu võetud Tori vallas ja liigub avaliku väljapaneku suunas. Kehtna vallas Lau taastuvenergiapargi (ala T2) detailplaneeringu eelnõu ja KSH on kooskõlastamisele esitatud.

Kust leida detailsemat infot?

Kõigi KOV-ide eriplaneeringute detailne ülevaade (sh menetluse staadium, planeeringualad ja potentsiaalne võimsus) on kättesaadav Keskkonnaportaalis interaktiivsel Tableau töölaual. Lahendus võimaldab mugavalt sirvida planeeringute andmeid ja filtreerida neid omavalitsuste, piirkondade või planeeringuliikide kaupa.

Vaata lisaks taastuvenergia kaardirakendust.

Projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest.

märksõnad: taastuvenergia, taastuvenergeetika, tuuleenergia, tuuleenergeetika, tuulepark, võimsus, planeering, analüüs