Eestis on registreeritud üle 1000 paisu, mis on rajatud erinevatel eesmärkidel, näiteks vesiveskite, kalakasvatuse või hüdroenergia tootmise jaoks, aga ka lihtsalt veetaseme hoidmiseks. Paljud paisud on tänaseks oma algse funktsiooni kaotanud või on nende põhjustatav keskkonnamõju suurem kui neist saadav kasu. Paisud takistavad kalade ja muu vee-elustiku liikumist, muudavad veekogude looduslikku toimimist ning mõjutavad vee-elupaikade seisundit.
Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi eesmärk on saavutada ja säilitada veekogude hea seisund, samas kui looduse taastamise määrus seab eesmärgiks taastada jõgede ühendatus ja vabalt voolavad veed. Nende eesmärkide toetamiseks koostas Keskkonnaagentuur paisude prioriseerimise metoodika. Metoodika alusel hinnati paisude olulisust veekogumite seisundi parandamise, vee-elustiku kaitse ning jõgede ühendatuse taastamise vaates. Tulemuseks on paisude prioriteetsusjärjestus, mida kasutatakse veemajanduskavade meetmete planeerimisel, saavutamaks vooluvete hea seisund.
Veemajanduskavade koostamise kohta saad lähemalt lugeda siit.
Kontakt
Märksõnad: paisud, veemajanduskava