Analüüsi eesmärk oli uue patareimääruse valguses hinnata olemasolevat kogumisvõrgustikku ning teha ettepanekud, mis tagaks patareidirektiivi ja patareimääruse kogumisnõuete täitmise.
Analüüsis antakse ülevaade päikeseenergiajaamade mõjust Eesti olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele. Samuti käsitletakse Eesti tingimustesse sobivaid leevendusmeetmeid, mis aitavad päikeseparkide keskkonnamõjusid vähendada. Vaatluse all on peamiselt keskmise ja tööstusliku suurusega ning eelkõige maapinnale ehitatud päikeseparkide mõju, kuna katustele ehitatud...
Keskkonnaportaalis on avaldatud 2025. aasta aruanne ulukiasurkondade seisundist koos küttimissoovitustega ning ulukite tekitatud metsakahjustused.
Keskkonnaagentuur võtab osa 30 päeva kaardi väljakutsest (#30DayMapChallenge) ning novembrikuus avaldatakse Keskkonnaportaalis iga päev uus kaart, mis on koostatud keskkonnaandmeid ja kaarte armastavate Keskkonnaagentuuri spetsialistide ning sellel aastal ka Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse kolleegide poolt.
2023. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 24390 pilv-maa välku. See on ligi kümnendiku võrra vähem kui perioodi 2005-2022 keskmine.
Keskkonnaagentuuri pikaaegne endine spetsialist, metsavaldkonnas 50 aastat tegutsenud Endla Asi koostas mullaraamatu «Metsamullast metsakasvukohatüübini», mis suures osas sisaldab aastate jooksul kogutud ainulaadset mullaprofiilide fotomaterjali koos kirjeldustega.
Õhuaruanne annab ülevaate Eesti õhukvaliteedist, peamistest saasteainetest ja nende mõjust inimese tervisele, heiteallikatest ning õhusaaste trendidest.
Käesolev aruanne annab ülevaate nitraadidirektiivi täitmisest Eestis perioodil 2020-2023 ja võrreldes eelmiste aruandeperioodidega.
2022. aasta puidubilansi aruanne, mille eesmärk on anda ülevaade Eesti puidukasutuse mahust ning esitada sortimentide kaupa puiduallikad ja kasutamine.