Ülevaade meteoroloogilisest talvest 2023/2024.

Liigivaatluste levikukaardid põhinevad Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kinnitatud loodusvaatlustel.

Kas teadsid, et hüdroloogias on kasutusel 42 erinevat seisundikoodi jää tekke, püsimise ja lagunemise perioodidel. Neist mõned on omavahel üsna sarnased ja igapäevaselt jäänähtuste kirjeldamiseks päris kõiki koode Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna töötajad siiski ei kasuta. Kaardiloos saad tutvuda enamiku põhiliste jää seisunditega.

Aasta oli normist soojem ja päikesepaistelisem. Sademeid oli normist pisut enam.

UUS KESKKONNAPORTAALIS! Lisandunud on jooksev ülevaade riigimetsa uuendusraietele seatud optimaalse pindala täitmise kohta. Eelduslikult teeb RMK tänavu uuendusraieid kokku kuni 10 030 hektaril.

IPCC ehk Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu hinnangul on globaalne keskmine temperatuur võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse perioodiga suurenenud 1,1 oC võrra ning tõus jätkub kiirusega 0,2 kraadi iga 10 aasta kohta.

Töö eesmärgiks on esitada soovitused päevaliblikate seire valimi laiendamiseks, mis võimaldaks koguda informatsiooni senisest suurema arvu alade ja koosluste kohta ning kirjeldada muutusi päevaliblikate kooslustes riigis tervikuna.

Käesolevas analüüsis on võrreldud erinevate andmeallikate põhjal saadud metsaelupaikade seisundi üldhinnanguid - kasutatud on nii elupaigainventuuride andmebaasi andmeid kui ma metsaelupaikade seire andmeid.

2024. a looduskaitsekuu alguseks valminud kaardilugu, mis võtab kokku 2023. aastal toimunud muutused looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud objektides.

Eesti valitsus on seadnud eesmärgiks tagada keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik keskkonna kasutamine, mille hulka kuulub ka säästlike energiatarbimise võimaluste loomine.