2006: Loodusõnnetuste tagajärgede ennetamine ja leevendamine

Toimus 23. märts 2006

Pressiteade

Päevakava

ETTEKANDED

• Euroopa strateegia hädaohtude korral. - Tõnu Viik. EMHI
• Kriisireguleerimissüsteemist Eestis. - Olev Raidla. Päästeamet
• Mida uut on oodata regionaalilmaennustuses. - Rein Rõõm. TÜ FKKF
  • Regionaalilmaennustus (RE), tuntud ka piiratud ala ennustusena, on numbriline deterministlik ennustus geograafilises piirkonnas läbimõõduga 1000 kuni 10000 km kaheks – kolmeks, harva kuni neljaks päevaks ette. Regionaalmudeli näiteks on HIRLAM. Nüüd, kus EMHI on ühinemas HIRLAM Konsortsiumiga, on paras aeg ja koht küsida, mis on RE tugevad ja nõrgad küljed ECMWF globaalennustusega võrreldes, kas teda on tarvis lisaks ECMWF ennustusele ja millised on RE võimalikud arengud lähema kümnekonna aasta lõikes. Neile küsimustele püütaksegi ettekandes vastata.
• Hetkeennustus ja selle perspektiiv Eestis. - Aarne Männik. EMHI
• Pikaajaline prognoos – võimatu missioon. - Merike Merilain, Galina Suhhova, Valentina Judakova. EMHI
• Ilmastiku mõju elektrivõrkudele. - Väino Milt. Eesti Energia
• Eesti aktinomeetriline vaatlusvõrk rahva tervise kaitsel. - Ain Kallis, Anne Jõeveer, Enn-Märt Maasik. EMHI
• ECMWF prognoosid ja andmed EMHI-s. - Reidar Sarapu. EMHI
• Looduskatastroofide ennetamine ja riskide minimeerimine maakonna tasandil. - Sulev Vare. Läänemaa maavanem
• 2003.a. augustikuu üleujutus Ida-Virumaal. - Mait Sepp. TÜ Geograafia Instituut
  • Ettekanne annab ülevaate 2003 aasta augustis Ida-Virumaal toimunud üleujutuse tekkimise eeldustest. Pärast pikaajalist põuaperioodi tekkis 5.augustil Soome lahe kohale kõrge tsüklon, millega kaasnes paduvihm ja laialdased üleujutused Ida-Virumaal. Samuti käsitletakse üleujutuse tagajärgi ning sündmusest tehtud järeldusi. Üleujutus näitas, kui halvas olukorras on paljud kuivendussüsteemid. Mitmed omavalitsused võtsid ette liigvee ärajuhtimissüsteemi renoveerimise.
• Äärmuslike temperatuuri- ja sademeteolude esinemise sagedusest Eestis. - Tiina Tammets. EMHI
  • Teadjad seostavad kliima soojenemist tihti ilma ekstremaalsete nähtuste tihedama ettetulekuga. Sellepärast on erilise tähtsuse omandanud mitmesuguste ekstremaalsete kliima karakteristikute registreerimine ja statistiline üldistamine. Üheks inimtegevust ja keskkonda kõige enam mõjutavaks faktoriks on koha temperatuuri- ja sademete režiim. Selle äärmuslikeks näitajateks on ööpäeva maksimaalne ja minimaalne õhutemperatuur ning maksimaalne või minimaalne sademete hulk kindla perioodi jooksul.
  • Ettekandes püütakse anda ülevaade äärmuslike õhutemperatuuri ja sademete režiimiga päevade hulgast ja jaotusest 1925-2005. aastatel. Kõne alla ei tule õhutemperatuuri ja sademete ühekordsed ekstreemumid, vaid suhteliselt pikemat aega ilma valitsenud kuuma- ja külmalained ning vihma- ja põuaperioodid. Mõõtmiste periood, millele tuginen, hõlmab liigsademete ja põua puhul aastaid 1948-2005, kusjuures andmed on keskmistatud Eesti mandriosa 9 meteoroloogiajaama kohta; Võru 80-aastase andmerea alusel vaatlen koos nii kuuma- ja külmalaineid kui ka põua- ja sademete perioode.
  • Tulemused sõltuvad oluliselt kriteeriumite valikust – milline peaks olema kuumalaine või külmalaine puhul õhutemperatuuri väärtus, kui palju sademeid millise aja jooksul tekitab liigsaju olukorra ja kui pikk peab olema sademeteta periood, et tekiks põud. Need kriteeriumid olenevad nii kohast kui eesmärgist – kas on vaja hinnata elukeskkonda inimese jaoks, taimekasvutingimusi põldudel vm. Kasutasin järgmisi kriteeriumeid: 1) sademete poolest on päev äärmuslik siis, kui antud päeval ja sellele eelneval 9 päeval, s.o. kokku kümnel päeval on ööpäeva keskmine sademete hulk 10 mm ja rohkem. 2) sademete puuduse poolest on päev äärmuslik siis, kui antud päeval ja sellele eelneval 19 päeval ei ole olnud sademeid. 3) õhusooja poolest on päev äärmuslik siis, kui maksimaalne õhutemperatuur küündis nii antud päeval kui vähemalt kahel päeval, mis sellele eelnesid, 28°C –ni. 4) õhukülma poolest on päev äärmuslik siis, kui minimaalne õhutemperatuur küündis antud päeval ja vähemalt kahel päeval, mis sellele eelnesid, -28°C –ni.
• Õhusaastelevi operatiivprognoosi ja saasteallikate detekteerimise mudel SILAM. - Marko Kaasik. TÜ FKKF
  • Soome Meteoroloogiainstituudis välja töötatud mudel SILAM põhineb Lagrange´i osakeste meetodil, mis kirjeldab prooviosakeste (tegelikult kujuteldav väike ruumiosa) trajektoore atmosfääris. SILAM-it saab kasutada nii hajumisarvutuseks, kui allikad on teada, kui ka õhus detekteeritud saasteaine päritolu “tagasijälitamiseks”. Viimasel juhul on SILAM-i väärtuseks see, et peale allatuult liikumise trajektoori arvestatakse turbulentset hajumist, mis genereeritakse mudelis prooviosakese juhuslike nihetena. Nii ei ole väljundiks mitte pelgalt õhumassi trajektoor, vaid “pilv”, mis näitab saaste tõenäolist päritoluala. SILAM vajab tööks meteoroloogilise mudeli väljundvälju, kasutatud on Euroopa Keskuse ja HIRLAM-i omasid. Praegu on käsil SILAM-i ülesseadmine Tartu Ülikooli Keskkonnafüüsika instituudis, kes on selle mudeli esimene kasutaja väljatöötaja järel. Ettekandes esitatakse animatsioonidega illustreeritud näiteid SILAM-i rakenduste kohta Soomes ja Eestis.
• Meteoroloogiliste tingimuste mõju sinivetikaõitsengutele Soome lahes. - Inga Lips. Urmas Lips. MSI
• Suurvihmad Pärnus ja nendega kaasnevad ohtlikud ilmanähtused perioodil 1991-2005.a. - Silve Grabbi. EMHI

  • 2005.a jaanuaritormist on seoses Pärnuga räägitud paljuid kordi. Kuid ka suviste suurvihmadega võivad kaasneda nii mõnedki loodusele ja inimesele ohtlikud atmosfääri nähtused. Vaatamegi millised neist ja kui tihti on Pärnumaad tabanud viimase 15 aasta jooksul

STENDIETTEKANDED

• Äärmuslikke ilmanäitajaid viimase 40 a. jooksul amatöörvaatlusvõrgu andmetel - Laine Keppart, Helle Raudsepp
• Õhutemperatuuride ja sademete summa dünaamika Eestis 1961-2005 - Niina Vavilova. EMHI 
• Tuultest ja tormidest 19. saj Tallinnas - Helve Meitern
• Jaanuari külmalaine analüüs - Taimi Paljak. EMHI
• EMHI ja hädaolukord - Ergo Pärn. EMHI
• METVIEW näiteid ECMWF andmete baasil - Reidar Sarapu. EMHI
• Suvised ekstreemsajud – kas ainult viimaste aastate fenomen? - Piia Post – TÜ FKKF, Merike Merilain – EMHI
• Suvised ekstreemsajud – kas ainult viimaste aastate fenomen? - Piia Post – TÜ FKKF, Merike Merilain – EMH
• 9. jaanuar 2005