Analüüs annab ülevaate Eestis viimase kümne aasta (2010–2020 a.) jooksul toimunud muutustest ja peamistest teguritest, mis on mõjutanud välisõhu kvaliteeti.

Käesolev analüüs keskendub "Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030" esimese strateegilise eesmärgi (Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine) mõjunäitajatele.

Eestimaa suur kaetus metsaga ja selle võime kliimamuutuste leevendamisele kaasa aidata paneb lootusi metsale.

Töö eesmärk on hinnata, kui palju ning kus on vaja Eestis kaitstavatel aladel poollooduslike kooslusi hooldada ning taastada, et oleks tagatud antud ökosüsteemidega seotud liikide säilimine ning koosluste ökoloogiline funktsioneerimine.

Töö eesmärk on koondada olemasolevate andmete põhjal üle-eestiline teave maismaa linnustikust.

Käesoleva uuringu eesmärgiks on kindlaks teha toimeaine kloridasooni ja selle laguprodukti kloridasoon-desfenüüli võimalik keskkonda sattumise teekond.

Linnudirektiiv sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja kasutamiseks.

Välisõhu valdkonnas tehakse iga-aastastelt ülevaateid riigi paiksetest ja hajusheiteallikatest õhku paisatud saasteainete heitkogustest ja nende suundumustest. Siit lehelt saab ülevaate õhusaasteainete heitkogustest Eestis.

Aasta oli eriliselt soe. Päikesepaistelisi tunde oli normist veidi enam. Sademeid oli aasta kokkuvõttes normist vähem.