Käesolev töö annab põhjaliku hinnangu inimtekkeliste koormuste mõjule Eesti pinnaveekogumitele, hõlmates 744 pinnaveekogumit ja koondades eri koormusklasside alusel läbi viidud ruumilist ja kvantitatiivset analüüsi. Kokku tuvastati 5010 oluliseks määratud survetegurit, kusjuures iga pinnaveekogum võis olla seotud mitme erineva koormusklassiga ning koormusklasside sees mitme konkreetse objektiga (nt mitu paisu, reoveepuhastit või kuivendussüsteemi). Arv 5010 viitab seega pinnaveekogumite ja koormusobjektide kombinatsioonide summale, mitte koormusklasside ega pinnaveekogumite arvule eraldivõetuna. Enamik olulisi koormusi on seotud hajukoormuse ja hüdromorfoloogilise mõjutusega. Kokku oli ligi 98% pinnaveekogumitest seotud vähemalt ühe olulise koormusallikaga, mis viitab inimmõju laiaulatuslikkusele Eesti veekeskkonnas.
Kõigi oluliste koormuste puhul määrati ka nendega seotud survetegurid, lähtudes Euroopa Komisjoni aruandlusjuhendist (Reporting Guidance, 2022 – Annex 1c). Survetegurite jaotus hõlmas muuhulgas põllumajandust, metsandust, linnalist arengut, tööstust, transporti ja turismi. Oluline on märkida, etüks koormus võib olla seotud mitme surveteguriga. Pinnaveekogumite seisundit mõjutavate survetegurite hulgas osutus kõige ulatuslikumaks põllumajandus, mis määrati oluliseks surveteguriks 2542 koormuse puhul. Selle alla kuuluvad nii põllumajandusmaa kuivendamine, haritava maa kasutus kui ka väetiste hajukoormus ja loomade sõnnikust pärinev koormus. Eriti ulatuslik oli põllumajanduse mõju Lääne- ja Ida-Eesti vesikondades, kus just need tegurid kujunesid paljudes pinnaveekogumites määravaks seisundit halvendavaks teguriks. Metsandus, oli oluline 1430 juhtumi puhul ning mõjutas pinnaveekogumeid laialdaselt just vooluveekogude valgaladel. Linnaline areng, transport ja külastuskoormus andsid võrreldes eelnevatega väiksema, kuid piirkonniti tähtsa panuse.
Kokkuvõte: koormusanalüüsi tulemuste võrdlus näitab, et 2025. aasta hindamine on mitmes mõttes sisuliselt ulatuslikum ja täpsem kui 2019. aasta ülevaade, kuid tulemuste otsene kõrvutamine on piiratud metoodiliste erinevuste tõttu. Uues hindamises on käsitletud suuremat arvu koormusklasse – senisest eraldi on välja toodud näiteks ohtlike ainete punkt- ja hajukoormus, veekogumite sisekoormus, võõrliigid ja haigused, rannaprügi. Need kategooriad ei olnud 2019. aasta aruandes kas üldse esindatud või käsitleti neid osana laiematest rühmadest. Samuti on olulisuse määramise alused muutunud: kui varasemalt loeti koormus oluliseks eelkõige ekspertarvamuse ja absoluutarvude põhjal, siis uues käsitluses lähtutakse kas seisundiandmetest, tegevuskoormuse suurusest või riskipõhistest otsustusreeglitest. See tähendab, et oluliseks loetud koormuste arv on mõnes klassis (nt ohtlikud ained, kuivendus, rekreatsioon) kasvanud, kuna hindamine on süstemaatilisem ja allikapõhisem. Samas on mõnes teises klassis (nt sademevee hajukoormus, looduslikud mõjud nagu koprad) koormuste arv vähenenud, kuna need kas ühendati teise kategooriasse või jäeti andmepõhiselt välja. Lisaks on veekogumite ulatus, millele koormus omistati, muutunud: osa väikekoormusi, mis varem jäeti hinnangust välja praktilistel põhjustel, on nüüd metoodiliselt hinnatud, samas kui topeltarvestusi on välditud täpsemate ruumianalüüside kaudu. Tulemused on seetõttu terviklikumad ja paremini põhjendatavad, kuid varasema aruandega ei pruugi olla võimalik teha üks-ühele arvulist võrdlust ilma metoodilisi erinevusi arvesse võtmata.
Märksõnad: veemajanduskava