Käesolevas Eesti Geoloogiateenistuse uuringus analüüsitakse reostusallikate mõju Eesti põhjaveekogumite keemilisele ja koguselisele seisundile. Uuringu eesmärk on anda teaduspõhist teavet veemajanduse otsuste tegemiseks, keskendudes põhjavee kaitsele ja säästvale kasutamisele. Laiemas plaanis toetab töö Eesti veemajanduspoliitika kujundamist, pakkudes tõenduspõhist alust tõhusate reostuse vähendamise meetmete kavandamiseks.
Ruumianalüüs koos Euroopa Komisjoni direktiividel põhinevate metoodikatega võimaldab anda tervikliku ülevaate reostusallikate paiknemisest ning nende mõjust põhjavee kvaliteedile. Uuringus hinnatakse põllumajanduse, kaevandamise, kohalike tööstusheitmete, puhastamata reovee ning linnatranspordist pärinevate saasteainete mõju maapinnalähedaste põhjaveekogumite seisundile.
Tulemused näitavad, et mitut põhjaveekogumit Eestis mõjutavad olulised reostusallikad. Maapinnalähedasi põhjaveekogumeid mõjutab peamiselt põllumajandusest pärinev hajureostus, sealhulgas väetamine ja loomakasvatus. Kaevandamine, eriti Ida-Virumaa põlevkivipiirkonnas, avaldab põhjavee kvaliteedile paikset, kuid kriitilise tähtsusega mõju. Lisaks esineb linnapiirkondades, nagu Meltsiveski ja Männiku–Pelguranna, märkimisväärne transpordiga seotud reostuskoormus.
Sügavamate põhjaveekogumite seisundit mõjutab seevastu eeskätt veevõtt, mitte pinnalt pärinev reostus. Kuigi sügavam põhjavesi on maapinnal toimuvast vähem mõjutatud, tekitab selle kasutamisel probleeme intensiivne põhjavee ammutamine, eriti tiheda asustusega piirkondades, näiteks Harjumaal, ning kaevanduspiirkondades.
Märksõnad: põhjaveekogumid, koormusallikad, seirepunktid, seirekava, veemajanduskava, pinnavesi, põhjavesi