Analüüs annab ülevaate Eestis viimase kümne aasta (2010–2020 a.) jooksul toimunud muutustest ja peamistest teguritest, mis on mõjutanud välisõhu kvaliteeti.
Eesti asub suhteliselt veerohkes piirkonnas, kus keskmine aastane sademete hulk on 600–750 mm, millest ligikaudu 50% moodustab äravool. Eesti veevarud koosnevad peamiselt pinnaveest (jõed, järved ja rannikualad) ning põhjaveest.
Kui suur on taastuvenergia osakaal energeetikasektoris ning milliste väljakutsetega Eestis rinda pistame.
Matsalu rõngastuskeskuses kogutavad andmed on nüüdsest kantud interaktiivsetele graafikutele ja kaartidele. Interaktiivne sisu võimaldab muuhulgas lindude kohta saadud andmeid sorteerida liigi, vanuse ning rõngastuse aja ja koha järgi. Nii saavad linnuhuvilised kaartidelt vaadata kuhu meie linnud rändavad või millal rõngastatud linde siin kõige enam kohtab.
Natura alade lehelt saab vaadata Natura 2000 võrgustikku kuuluvate loodus- ja linnualade andmeid.
Meteoroloogilise seire eesmärk on koguda ilmavaatlusandmeid, mida kasutatakse igapäevaselt ilmaprognooside ja hoiatuste koostamisel nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Lisaks on andmed olulised kliimauuringute, kliimanormide ja kliimastsenaariumite koostamise jaoks.
Hüdroloogilise seire eesmärk on hinnata Eesti veeressursside kogust ja seisundit. Seireandmeid kasutatakse veetasemete ja vooluhulkade muutuste jälgimiseks, prognooside ja hoiatuste koostamiseks ning reostuskoormuste hindamiseks. Samuti aitavad pikaajalised mõõtmised mõista muutusi jõgede veerežiimis ja jäänähtustes.
Kiirgusseire eesmärk on avastada ja jälgida ioniseeriva kiirguse tasemeid Eesti keskkonnas, keskendudes eelkõige inimtegevusest pärineva radioaktiivsuse võimalikele allikatele ja levikule. Seire annab olulist teavet keskkonna ja elanikkonna kiirgusohutuse hindamiseks.
Metsaseire eesmärk on hinnata puude tervislikku seisundit ning jälgida keskkonnamõjude ja ohutegurite mõju Eesti metsadele.