Keskkonnaagentuuril on valminud Eesti metsade kõrguskaart, mis on koostatud Maa- ja Ruumiameti aerolaserskaneerimise ja Keskkonnaagentuuri statistilise metsainventeerimise traktide mõõdistuste põhjal.
Käesoleva töö eesmärgiks oli kaardistada vastavalt lähteülesandele veekogumite valgalal olevad koormusallikad, hinnata nende võimalikku mõju veekogumi seisundile. Analüüsida ja hinnata, kas veekogumeid mõjutavad tegurid on inimtekkelised või on tegemist looduslike protsessidega ning koostada vajadusel ettepanekud erisuste seadmiseks. Anda hinnang perspektiivselt võimalike arendustegevuste kohta...
Käesoleva töö eesmärgiks oli hinnata praegust Hirmuse ja Pirita_1 pinnaveekogumi hüdromorfoloogilist olukorda ning teha ettepanekud hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamise lahenduste leidmiseks ja elupaikade taastamiseks. Pirita_1 kogumi koondseisund on KAUR vahehinnangute põhjal alates aastast 2014 väga halb ja Hirmuse kogum on läbivalt kesises seisundis.
Siia koondatud aruanded annavad ülevaate jahilindude levikust, paiknemisest ja arvukusest.
Käesoleva töö eesmärgiks oli Kalda oja valgalal veekeskkonna seisundit mõjutavate survetegurite kaardistamine koos seisundi parandamise meetmete planeerimisega.
Käesoleva töö eesmärgiks oli kaardistada Kaberla oja ja selle lisaoja Kodasoo valgalal olevad koormusallikad ning kirjeldada nende mõju vähendamise meetmed eesmärgiga parandada pinnaveekogumite seisundit.
Käesoleva töö eesmärgiks oli kaardistada Vodja jõe valgalal paiknevad võimalikud koormusallikad, sealhulgas põllumajandusalane tegevus ning hinnata nende mõju veekeskkonnale. Samuti koostati konkreetsed ja praktikas rakendatavad leevendusmeetmed Vodja jõe valgalal koormusallikate mõju vähendamiseks.
Käesoleva töö eesmärgiks oli kaardistada Audru jõe ning selle lisajõgede Laisma peakraav, Oara oja, Ridalepa oja, Maima peakraav, Malda oja ja Uruste oja valgaladel olevad koormusallikad, neile avalduv koormus ning kirjeldada koormuste mõju vähendamise meetmeid eesmärgiga parandada pinnaveekogumite seisundit.
Käesoleva uuringu eesmärgiks oli selgitada välja Selja jõe veekvaliteeti mõjutavad võimalikud reostusallikad ja koostada tegevuskava Selja jõe seisundi parandamiseks.
Kestlikkus on põhimõte, mille kohaselt kasutatakse ressursse vastutustundlikult, tagades praegused vajadused ilma tulevaste põlvkondade arenguvõimalusi ohustamata ning säilitades sotsiaalse, majandusliku ja keskkondliku tasakaalu.