Tänavune tavapärasest soojem november on mõjutanud ka meie siseveekogude jääkatte tekkimist. Kui paari nädala tagused öised miinuskraadid tõid jää autoakendele ja porilompidele, siis siseveekogudele, eriti vooluveekogudele need lühiajalised külmad mõju ei avaldanud. Novembri viimane nädal tõotab aga tuua miinuskraade ja esimesed põnevad jäänähtused on Soomaal juba registreeritud (https://uudised.tv3.ee/et/eesti/uudis/2019/11/24/loodus-on-jouluootuses-soomaal-voib-naha-kauneid-jaakettaid/)
Jäärežiim Eesti jõgedel on väga erinev ja mõjutatud erinevatest faktoritest: jõgede veerikkus, toitumistingimused (eriti põhja- ja järveveega), nende suurus, sängide morfoloogilised erinevused, jõgede langud ja vee kiirused ning inimtegevus (hüdrotehniliste rajatiste mõju). Koos klimatoloogiliste muutustega tingivad need faktorid jäänähtuste tekkimist üle Eesti territooriumi väga erinevatel aegadel. Jää tekkimine võib venida pikemaks ajaks (oktoobrist jaanuarini) ja kujuneda erinevates vormides (jää liikides) enne kui jõgi lõplikult jäätub. Jääst vabanemine toimub kiiremini – reeglina kahe-kolme nädala jooksul. Väiksed jõed vabanevad tavaliselt varem. Väikese languga ja aeglase voolukiirusega jõgedel toimub jääkatte lagunemine aeglasemalt, massiivset jääminekut ei esine ning jää sulab kohapeal. Periood jäänähtustega kestab keskmiselt 120…140 ööpäeva, Hiiumaal 110 ööpäeva.
Esimesed jäänähtused ilmuvad jõgedele novembris-detsembris, harvem oktoobris. Keskmiseks kuupäevaks pikaajalises reas on novembri teine pool, kõige varasem jäänähtuste tekkimine oli aastatel 1941 ja 1976 oktoobri keskpaiku ning kõige hiliseim (detsembri lõpp – jaanuari algus) aastatel 1929…1930, 1932…1933, 1935…1936, 1943…1944, 1944…1945, 1960…1961 aastate talvedel ja viimastel aastatel – 2011…2012 8. jaanuaril (Tudulinna ja Vanaküla), 2017…2018 18. jaanuaril (Tõlliste), 13. jaanuaril (Aesoo). Niisiis võib olenevalt jõest ja ilmaoludest erinevatel aastatel ulatuda jäänähtuste tekke algus oktoobris jaanuarini.
Püsiv jääkate tekib jõgedel üldjuhul detsembrikuu teise poole jooksul. Jäänähtuste ja jääkatte tekkimine sõltub õhu negatiivsete temperatuuride (miinuskraadide) summadest. Hiliseim jäätumine toimub põhjaveega toituvatel jõgedel (Kagu-Eesti) ja varaseim Lääne-Eesti jõgedel, kus selline toitumine puudub. Kõige varasem (oktoober-november) püsiva jääkate tekkimine pikaajalises reas on 1941 ja 1976 aastad ning hiliseim (veebruar) – sõltuvalt piirkonnast 1944 (Loode-Eesti), 1975 (Kirde-, Põhja- ja Edela-Eesti) ja 1982, 1983, 2017, 2018 Lääne Eesti jõgedel.
Pikaajalises reas on toimunud jäänähtuste hiliseima tekkeaja osas muutus. Muutust kirjeldavad viie jõe vaatlusandmed – Tõlliste, Tudulinna, Vanaküla, Vihterpalu, Kasari, Aesoo. Need on jõed, mis asuvad erinevates Eesti piirkondades ja seega iseloomustavad muutusi üle Eesti. Vaatlusperiood kattis aastad 1922…1930 kuni 2018, st 88…96 aastat. Kuni aastani 1980 oli pikaajalises reas jäänähtuste tekke kõige hiliseim kuupäev detsembri viimane dekaad või jaanuari algus, kuid alates aastast 1981 on jäänähtuste tekke hiliseim kuupäev jaanuari kolmanda dekaadi algus, mis tähendab, et jäänähtuste tekke hiliseim kuupäev on mitme nädala võrra edasi lükkunud.
Esimesed jäänähtused jõgedel: pikaajalise rea
keskmine – 20-27.11 (s.o 3-5 päeva hiljem mis oli perioodil kuni 1980)
varaseim kuupäev 14-20.10.1976 (ei muutunud 38 aasta jooksul)
hiliseim kuupäev 21-26.01.2006-2007 (on muutunud hilisemaks 3-4 nädalat)
Püsiva jääkate tekkimine: pikaajalise rea
keskmine – 19-24.12 (s.o 1-5 päeva hiljem mis oli perioodil kuni 1980)
varaseim kuupäev – 20.10-7.11 (enamikel jõgedel ei muutunud 38 aasta jooksul)
hiliseim kuupäev – 10.-24.02 (enamikel jõgedel ei muutunud 38 aasta jooksul)
Viimaste jäänähtustega kuupäev: pikaajalise rea
keskmine – 27.03-10.04 (s.o 3-4 päeva varem kui oli perioodil kuni 1980)
varaseim kuupäev – 19.01-24.02 (oli 04-21.03, Kagu-Eestis 18.02)
hiliseim kuupäev – 26-30.04 (enamikel jõgedel ei muutunud 38 aasta jooksul)
Anna Põrh, Jana Põldnurk
Allikas: Hüdroloogilise seire andmed (Keskkonnaagentuur)