Kuuse-kooreüraskite kahjustuste seire ja nende vältimine tegevuskava
Viimaste aastate pikk kasvuperiood ja põuad on Eestis põhjustanud erakordselt suure üraskite leviku ja kahjustused.
Viimaste aastate pikk kasvuperiood ja põuad on Eestis põhjustanud erakordselt suure üraskite leviku ja kahjustused.
Meteoroloogia aastaraamat 2023. aasta kohta.
Eestimaa suur kaetus metsaga ja selle võime kliimamuutuste leevendamisele kaasa aidata paneb lootusi metsale.
Töö eesmärk on koondada olemasolevate andmete põhjal üle-eestiline teave maismaa linnustikust.
Töö eesmärk on hinnata, kui palju ning kus on vaja Eestis kaitstavatel aladel poollooduslike kooslusi hooldada ning taastada, et oleks tagatud antud ökosüsteemidega seotud liikide säilimine ning koosluste ökoloogiline funktsioneerimine.
Ülevaade meteoroloogilisest talvest 2023/2024.
Kas teadsid, et hüdroloogias on kasutusel 42 erinevat seisundikoodi jää tekke, püsimise ja lagunemise perioodidel. Neist mõned on omavahel üsna sarnased ja igapäevaselt jäänähtuste kirjeldamiseks päris kõiki koode Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna töötajad siiski ei kasuta. Kaardiloos saad tutvuda enamiku põhiliste jää seisunditega.
Aasta oli normist soojem ja päikesepaistelisem. Sademeid oli normist pisut enam.
Uuring "Eesti ühiskonna teadlikkus äärmuslike ilmanähtuste ja kliimamuutuste osas" on läbi viidud LIFE integreeritud projekti „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis“ (LIFE21-IPC-EE-LIFE-SIP AdaptEst/101069566) raames. Projekti üldine eesmärk on tõsta inimeste kliimateadlikkust, kohanemist ja paremat valmisolekut kliimamuutustest tulenevate võimalike riskidega.
Kevad 2025 oli pikaaegsest keskmisest (1991-2020) ehk normist soojem. Sademeid jagus enamikus kohtades normist vähem.