Kaugseire Eestis
Artiklikogumik "Kaugseire Eestis" on sari, mille eesmärk on anda ülevaade keskkonna kaugseire uurimissuundadest ja uuringutulemuste rakendustest Eestis.
Artiklikogumik "Kaugseire Eestis" on sari, mille eesmärk on anda ülevaade keskkonna kaugseire uurimissuundadest ja uuringutulemuste rakendustest Eestis.
Eesti maahõive 2023 kaardistuse eesmärgiks on anda ülevaade, kui suur osa Eesti pindalast on erinevate objektide poolt hõivatud. Töö käigus valmisid Microsoft Excelil põhinevad statistika tööriistad ning maahõivet iseloomustavad kaardikihid.
Kliimamuutuse mõjud Euroopale on suured, kuid taastuvate energiaallikate kasv annab tulevikulootust. Euroopa kliimaraport 2022 näitab, kuidas Euroopa on alates 1980. aastatest soojenenud maailma keskmisest kaks korda enam.
2022. aastal läbiviidud töö eesmärk oli ajakohastada keskkonnaministri määrusega kinnitatud oluliste allika- ja karsitalade nimekirja, korrigeerida piire ning vajadusel täiendada nimekirja. Lisaks kontrollida ja kaardistada nimetatud alade piiridesse jäävad allikad, karstivormid ja karstijärvikud.
Eesti looduse üheks lahutamatuks osaks on talvine lumikate. Lumikate integreerib endas mitme kuu ilmastikuolud, olles seetõttu heaks kliimamuutuste indikaatoriks. Teatmik pakub kokkuvõtte ja analüüsi Eestis 40 aasta jooksul tehtud lumikatte mõõtmistest ja vaatleb tulemusi mõnest rakenduslikust aspektist.
Teatmik on kokkuvõte Eesti meteoroloogide viimase poole sajandi päikesekiirguse mõõtmistest ja peaks pakkuma huvi paljude elualade esindajatele, nagu näiteks meteoroloogid, klimatoloogid, bioloogid, põllumehed, arhitektid, helioenergeetikud ja meedikud.
Raamat annab ülevaate ekstreemsetest ilmanähtustest, nende sagedusest ja territoriaalsest jaotumusest ning tutvustab asjakohaseid mõisteid.
Iga aasta 23. märtsil tähistavad Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) ja selle liikmesriigid meteoroloogiapäeva. Sel päeval aastal 1950 jõustus WMO asutamise Konventsioon. Alates 1994. aastast tähistame ilmateenistuses meteoroloogiapäeva erialase konverentsiga.
Värskest 2023. aasta Keskkonnaagentuuri looduskaitse ülevaatest selgub, et Eesti pindalast (koos territoriaalmerega) on kaitse all 23,4 protsenti ning maismaal on kaitsealust territooriumi 19,8 protsenti. Ülevaatest saab lugeda veel sellest, et aastaga on Eestis lisandunud oluliselt kaitsealuste liikide püsielupaiku ning eelmisel aastal moodustati neli uut looduskaitseala.