Eestis tekkivast vanaõlist (määrde-, hüdraulika- ja isolatsiooniõlid) koguti Eesti jäätmekäitlusettevõtete poolt kokku ja käideldi vaid umbes 25%.

Toidujäätmeid tekib toidutarneahela igal etapil alates esmatootmisest (põllumajandusest) kuni tarbimiseni.

Uuringuobjektidena käsitletakse kaevandustes/karjäärides ja rikastustehasaste läheduses asuvaid suletud, sealhulgas peremeheta jäätmehoidlaid.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ võeti vastu vältimaks või vähendamaks pakendite ja pakendijäätmete mõju keskkonnale.

Käesoleva töö eesmärgiks oli uuringute ja analüüside põhjal välja selgitada üksikasjalikud keskkonnaohud.

Sortimisuuringu eesmärk oli erinevates Eesti piirkondades tekkivate segaolmejäätmete, liigiti kogutud paber- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise analüüsimine.

Jäätmete ringlussevõtu kõrval on jäätmehierarhias madalam taaskasutustegevus jäätmete taaskasutamine läbi energiakasutuse.

Käesoleva töö eesmärgiks oli anda koostatud eelnõu rakendamise esmane mõjude hinnang.

Uuringu eesmärgiks oli kindlaks teha kasutuselt kõrvaldatud, põletamisele suunatavate liiprite halogeenitud orgaaniliste ühendite sisaldus, hindamaks põletamisprotsessis tekkivat halogeenitud orgaaniliste ühendite emissiooni.

Käesolevas töös on hajussaasteallikatena käsitletud nii transporti (teekatted), karjääre, põldusid, metsatulekahjusid, eramuid kui ka kaugkannet.