Käesolevas töös on hajussaasteallikatena käsitletud nii transporti (teekatted), karjääre, põldusid, metsatulekahjusid, eramuid kui ka kaugkannet.
Tänapäevane prügila kujutab enesest keerulist tehnoloogilist käitist, kus toimub inimtegevuse tagajärjel tekkinud jäätmete kõrvaldamine.
Vääriselupaiga Eesti kontseptsiooni väljatöötajad määratlesid vääriselupaika kui vähima inimmõjuga metsaala, kus praegusajal suure tõenäosusega ja mittejuhuslikult leidub ohustatud, ohualteid, haruldasi või tähelepanu vajavaid liike, mis on kasvukohtadega kitsalt kohastunud.
Eesti on alates 2007. aastast ületanud Genfi piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete protokollis kokku lepitud heksaklorobenseeni (HCB) künniskogust.
Antud töö valmis Keskkonnaministeeriumi tellimusel, et leida erinevate põllumajanduskultuuride viljelemisel tekkivate kasvuhoonegaaside keskmised väärtused Eestis.
1999-2002 tehtud vääriselupaikade inventuuri ning EMKAV projekti lõpptulemusena inventeeriti Eestis 20 655 ha VEPi, tükiarvuga 7212.
Ülevaate andmiseks olemasolevate tuuleparkide kohta saadi rajatud tuulikute andmed Maa-ameti Eesti topograafia andmekogust ja võimsuste arvutamisel kasutati Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni koondatud andmeid
Käesolev uuring annab ülevaate Eestis biomassi põletamisel tekkivates põhja- ja lendtuhkades sisalduvate dibenso-p-dioksiinide, polüklooritud dibensofuraanide ja dioksiinitaoliste polüklooritud bifenüülide sisaldustest ning võrdleb nende tuhkade vastavust Euroopa Liidus kehtestatud nõuetele.
Eestis tekkiva toidujäätmete ja toidukao ning nende tekkepõhjuste uuring viidi läbi kõigis toidutarneahela etappides, sh kodumajapidamistes, toitlustuses, kaubanduses, toidutööstuses ja esmatootmises.