Keskkonnaagentuur koostab Eesti põhjaveevarude bilanssi, kus on välja toodud kehtestatud põhjaveevarud, veevõtt nende varude piires ning kasutamiseks olev vaba põhjaveekogus.
Eesmärk on kujundada ühtne ja läbipaistev metoodika mererajatiste keskkonnamõju hindamiseks, keskendudes eelkõige nende võimalikule mõjule veemajanduskavade ja merestrateegia raamdirektiivi eesmärkide saavutamisele.
Tehtud töö aitab kaasa rannikualade paremale planeerimisele, läbi mille saab ennetada või vähendada võimalikest üleujutustest tingitud ohtu keskkonnale ning inimeste tervisele ja varale.
Talve keskmine õhutemperatuur oli –4,5 °C ehk 1,9 °C võrra pikaajalisest keskmisest madalam. Kolmest talvekuust oli keskmisest soojem vaid detsember.
Uuringu eesmärgiks oli hinnata metsa- ja puidusektori ettevõtete majandustulemuste põhjal sektori panust Eesti majandusse, sh loodavat otsest ja kaudset lisandväärtust.
Käesolevas aruandes uuriti põhja- ja pinnaveest leitud pestitsiidi (glüfosaat ja selle derivaat AMPA) ja nitraatiooni võimalikke allikaid nitraaditundlikul alal (NTA).
Valminud on sookliima aastaraamat 2025. Soo aastaraamatutes on avaldatud Endla soostiku idaosas läbi viidud hüdrometeoroloogilise seire tulemused.
Metsamaski metoodika väljatöötamine metsamaa maakategooria aktuaalsete piiridega kaardi loomiseks ja metsamaa pindala ning selle muutumise edasiseks hindamiseks.
Aruanne käsitleb uue mudeli väljatöötamist puu kõrguse jaoks ning puistu juurdekasvu ja suremuse mudelite loomist.
2023. aastal on Tallinnale omistatud Euroopa rohelise pealinna tiitel. Selle raames kutsuvad Tallinna linn ning Keskkonnaagentuur kõiki linlasi elurikkuse kaardistamise talgutele.