Keskkonnaagentuur koostab Eesti põhjaveevarude bilanssi, kus on välja toodud kehtestatud põhjaveevarud, veevõtt nende varude piires ning kasutamiseks olev vaba põhjaveekogus.
2023. aastal on Tallinnale omistatud Euroopa rohelise pealinna tiitel. Selle raames kutsuvad Tallinna linn ning Keskkonnaagentuur kõiki linlasi elurikkuse kaardistamise talgutele.
Põhjaveekogumite taseme seire käigus tehti 2022. aastal vaatlusi 253-s seirejaamas, tasememõõtmise sagedus oli 12-365 korda aastas.
Igal aastal tekib riikliku keskkonnaseire käigus huvitavaid leide ja tähelepanekuid, mida teistega jagada. Siit lehelt leiab viimaste aastate huvitavamad seiretulemused ja momendid, mis aitavad tõsta iga Eesti inimese keskkonnateadlikkust.
Siin on toodud kokkuvõtted ja videoülevaated möödunud kuude ilmast. Lisaks ülevaated eelmistest aastatest ja meteoroloogilistest aastaaegadest.
Looduskaitsekuul valmis Keskkonnaagentuuril uus ja kasutajasõbralik loodusvaatluste nutirakendus (LV), mis pakub võimalust lihtsa vaevaga sisestada äppi kõike, mida looduses liikudes saab vaadelda ja avastada. Uue rakenduse abil saavad kõik anda oma panuse ning aidata looduskaitse korraldajaid, teadlasi, tudengeid ning paljusid teisi loodusega tegelevaid spetsialiste.
Aruanne annab ülevaate inimtegevuse poolt õhku paisatud saasteainete heitkogustest aastatel 1990-2021 ning Euroopa Komisjoni poolt aastateks 2020-2029 Eestile seatud peamiste saasteainete heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmisest.
Käesolev “Ulukite jäljevihik” on mõeldud nii uudishimulikele loodusvaatlejatele, kui ka algajale jäljekütile.
Eestis hüvitatakse looduskaitseliselt oluliste loomaliikide tekitatud kahjustused ja kahjude ennetamiseks tehtud kulutused. Selle looduskaitselise meetme eesmärk on lisaks tekitatud kahjude otsesele korvamisele laiemalt ka inimese ja looduse suhetes tasakaalu hoidmine ning loodust arvestava jätkusuutliku keskkonnakasutuse arendamine.