Läänemaad võib pidada Eesti üheks merelisemaks maakonnaks: tema rannajoone pikkus on 415 km, koosseisu kuuluvad kolm lahte, kaks poolsaart, ligi 300 laidu ja kaks saart – Vormsi ja Osmussaar. Kaugel 13. sajandil kutsutigi seda kanti Terra Maritimaks. Ja mis on samuti märkimisväärt – maakonnal on kaks päris oma merd – Sutlepa (189 ha) ja Vööle (70 ha). Võrdluseks võiks mainida, et maailmas on vaid üks riik, millel on oma meri – Türgi (Marmara merega).
Lääne maakonna kliimat saab iseloomustada kahe ilmajaama andmetega: Haapsalu (mõõtmisrea algus 1849) ja Lääne-Nigula (1964). Esimene neist annab pildi mereäärsest, teine (asub Kedre külas, lähimast lahest 10 km kaugusel) maakonna mandrilisemast osast; sademete osas lisanduvad andmed hüdromeetriajaamadelt.
Haapsalu on Pärnu kõrval teine tuntud kuurortlinn, seda nii mõnusa kliima kui ka maisema põhjuse, nimelt ravimuda tõttu (kasutusel juba 19. sajandist). Eesti mudapealinna tiitel on auga ära teenitud!
Mõnel aastal võiks Läänemaad kutsuda Eesti kuumaks maakonnaks, sest just seda kanti on kippunud katma kuumalained ning just Haapsalu lahtede veed on püsinud kaua soojana.
Kui keskmiselt on juulikuus palavaim kant Pärnu (18,0°) ja Lääne-Nigulas on soojust veidi vähem (17,2 kraadi), siis aastail 2014 ja 2018 oli juuli−augusti Eesti kuumakese Lääne maakonnas. 2014. aasta 4. augustil mõõdeti seal kohalikeks absoluutseiks rekordeiks Lääne-Nigulas 33,5 ºC ja Haapsalus 33,4 ºC, 2018. aasta juuli lõpul vaid 0,2 kraadi vähem. Eestimaa inimestele ohtlik kuumus (üle +30 kraadi) püsis seal jutti üle nädala!
Kuumalainete aegu on saartel ja rannikul raske öid mööda saata, sest õhutemperatuur jääb kõrgele. Näiteks arvutati 29. juulil 2018. aastal Lääne-Nigulas ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks troopiline 26,3 °C (ööpäevane kuuma kõikumine jäi 33,2 ja 21,8 kraadi vahele), Haapsalus oli see näit vaid kraadikümnendiku võrra madalam.
Aasta keskmine õhutemperatuur (periood 1981-2010) on Lääne-Nigulas +5,9 °C (nagu Tallinnas või Valgas, Pärnus aga 6,3°, seega soojem). Kõige madalam õhutemperatuur −33,8 ºC registreeriti 1978. aasta viimasel päeval.
Aastane sademekogus on Lääne-Nigula jaamas 688 mm (võrdluseks Pärnu 746 mm, Ristna 639 mm). Kõige sajusem on lõikuskuu (87 mm), kõige kuivem aga jürikuu (33 mm). Samas on näiteks Dirhami rannikujaamas kuuga sadanud 233 mm (september 1984). Suvistest paduvihmadest ei pääse ka läänlased: näiteks valas Rohuküla sadamas 21. juulil 1991. aastal vihma 121 mm, ka Lääne-Nigulas on ööpäevane sademekogus ületanud 100 mm.
Ühe sademeliigi, nimelt lume osas on põnev paik Vormsi saar. Seal määrati 1924. aasta märtsikuu teisel dekaadil lumekihi keskmiseks paksuseks 156 cm, kolmandal aga 153 cm! Eesti ilmarekordiks neid näitusid ei kinnitatud, sest tegu oli vaid lumemõõdupostiga (püsti vaid üks mõõdulatt, mille ümber oli ilmselt kogunenud kõrge hang).
Tuulenaba. Osmussaar on üks Eesti tuulisemaid kohti – mitmel aastal on just seal mõõdetud kõige tugevamad tuuleiilid (näiteks 28.01.2016 oli see 30,7 m/s ja 12.08.2017 38,2 m/s). Kui Eesti tugevaimaks tuuleiiliks loetakse 48 m/s (Ruhnu, 1969), siis Osmussaarel registreeriti keskmise tuulekiiruse (arvutatud 10 minuti kohta) rekordiks 6. augustil 1967. aastal puhunud 34 m/s. Seega oli too päev üks meie maa kolmest orkaani mõõtu tormist (teised – 18.10.1967 Kihnus ja 27.11.1979 Ruhnus). Pole siis mingi ime, et selle saare automaatjaama ülesandeks on määrata vaid tuule näitusid.
Läänemaad kui mereäärset ala tabavad sageli tormid. Üks neist purustas 1726. aasta märtsis Haapsalu lossikiriku katuse. Tornaadod on räsinud seda kanti vähemalt kolmel aastal (1886, 1983 ja 1922).
Nii nagu Pärnu, on Haapsalu tuntud oma uputuste poolest. 2005. aasta jaanuaritormi ajal said üleujutuses tugevalt kannatada linna mereäärsed tänavad.
Kaudselt on meteoroloogiaga seotud ka kuulus Osmussaare maavärin (26.10.1976), mis olevat tekitanud ligi pooleteisemeetrise tsunami…
Klimaatilistest aastaaegadest
Kevad – (kitsamas mõttes) algab teatavasti koos taimede vegetatsiooniperioodi algusega, s.o siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +5 °C. Keskmine klimaatilise kevade algus on Lääne-Nigulas 21. aprillil (Eesti kliima minevikus ja tänapäeval, 2013).
Suvi – aeg, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur püsivalt ületab +13 °C, saabub Läänemaale keskmiselt juuni algupäevil. Lääne-Nigulas algab suvi 4. juunil. Võrdluseks − Pärnus 29. mail.
Sügise alguseks peetakse ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsivat langemist alla +13 °C, saabuvad öökülmad, valmivad suviviljad. Selle aastaaja keskmine alguskuupäev on Lääne-Nigulas 3. september (Pärnus 10. september).
Talve kitsamas mõttes ehk päristalve algus on määratletud püsiva lumikattega perioodi algusega. Paljudel aastatel ei pruugi saartel sellist aega saabudagi. Keskeltläbi peaks aga klimaatiline talv saabuma Lääne-Nigulas 25. detsembril.
Lääne maakonna ilmarekordid
- Kõige madalam õhutemperatuur on −33,8 °C, mis mõõdeti 31. detsembril 1978. aastal Lääne-Nigula ilmajaamas (Haapsalus −29,8º 28.02.1947).
- Kõige kõrgem õhutemperatuur on +33,5 °C, mis mõõdeti Lääne-Nigulas 4. augustil 2014. aastal.
- Maksimaalne ööpäevane sajuhulk on 121,2 mm, mis mõõdeti Rohuküla rannikujaamas 21. juulil 1991. aastal.
- Kõige sajusem kuu on 2012. aasta juuli, kui Lääne-Nigulas mõõdeti 202,6 mm vihma.
- Maksimaalne lumikatte paksus on 70 cm, mis mõõdeti 31. jaanuaril 1982. aastal Kasari hüdromeetriajaamas.
- Tugevaim tuulepuhang on 38,2 m/s, mis registreeriti Osmussaarel 12. augustil 2017. aastal.
Siit kaardilt leiad kõik Läänemaal töötanud ilmajaamad