2024. a looduskaitsekuu alguseks valminud kaardilugu, mis võtab kokku 2023. aastal toimunud muutused looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud objektides.

Eesti valitsus on seadnud eesmärgiks tagada keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik keskkonna kasutamine, mille hulka kuulub ka säästlike energiatarbimise võimaluste loomine.

Analüüs võrdleb SMI ja Natura 2000 metsade seireandmeid ning nende metoodikate ühisosa ning selle eesmärgiks oli võrrelda omavahel nii SMI kui Natura 2000 metsasid ning selgitada välja, kas andmestik sobib metsaökosüsteemi seisundi hindamiseks.

Kuuse-kooreürask ( Ips typographus) on üks olulisemaid kuusekahjureid kogu Euroopas.

2024. aasta kevade õhutemperatuurid, sademed, päikesepaiste, äikese ning tuule vaatlusandmete kokkuvõte.

Asendusmetsastamiseks või istandike rajamiseks potentsiaalsete alade kaardistus.

Ilmajutud Keskkonnaagentuuri ekspertidelt. Lisaks kaardilugusid Eesti maakondade kliima kohta.

Vastavalt kliimamuutuste raamkonventsioonile ja Kyoto protokollile on Eesti kohustatud aru andma kasvuhoonegaaside heitkogustest ja sidumisest maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) ja KP LULUCF valdkondades. Heitkogused ja sidumine tuleb hinnata kõigi süsinikuvoogude, sealhulgas ka puistu varises ja mullas akumuleeruva süsiniku osas.

Eestil on alati olnud metsaga tihe side. Metsad mängivad ühiskonnas olulist rolli, pakkudes meile erinevaid ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi väärtusi, mistõttu tuleb pöörata suurt tähelepanu metsade ökoloogilise tasakaalu säilimisele.