Keskkonnaagentuur koostab Eesti põhjaveevarude bilanssi, kus on välja toodud kehtestatud põhjaveevarud, veevõtt nende varude piires ning kasutamiseks olev vaba põhjaveekogus.
Põhjaveekogumite taseme seire käigus tehti 2022. aastal vaatlusi 253-s seirejaamas, tasememõõtmise sagedus oli 12-365 korda aastas.
Aruanne annab ülevaate inimtegevuse poolt õhku paisatud saasteainete heitkogustest aastatel 1990-2021 ning Euroopa Komisjoni poolt aastateks 2020-2029 Eestile seatud peamiste saasteainete heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmisest.
2022. aastal esines keskmisest vähem äikest. 2022. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis 21% vähem äikest kui perioodil 2005-2021 keskmiselt.
Aasta oli normist soojem ja päikesepaistelisem. Sademeid oli aasta kokkuvõttes normist vähem.
Kaardiloost leiab andmeid Eesti maakondade kliima, maakondlike rekordite ja ilmajaamade, sh ajalooliste ilmajaamade kohta.
Kaardiloos on lühidalt kirjeldatud allprogrammide ja neis sisalduvate seiretööde eesmärgid ning kaardilt on leitavad seirepunktide asukohad.
Iga-aastase seire põhjal uuenev kaardilugu. Saa teada, kuidas läheb Eesti elusloodusel!
Kaardikataloogis tutvustatavad ja allalaetavad kaardikihid on valminud 2020. a ELME projekti raames üleriigilise maismaaökosüsteemide seisundi ja looduse hüvede baastasemete hindamise-kaardistamise tööna.
IRENES projekti raames loodi kaardikihte ja hinnanguid kogu Eesti kohta, mis on hästi kasutatavad planeerimise eesmärgil.