Hüdroloogiline aastaraamat 2025
Valminud on hüdroloogiline aastaraamat, mis võtab kokku 2025. aastal Eesti vesikonnas toimunud hüdroloogilise seire tulemused.
Valminud on hüdroloogiline aastaraamat, mis võtab kokku 2025. aastal Eesti vesikonnas toimunud hüdroloogilise seire tulemused.
Valminud on hüdroloogiline aastaraamat, mis võtab kokku 2024. aastal Eesti vesikonnas toimunud hüdroloogilise seire tulemused. Antakse ka ülevaade seirevõrgu hetkeseisust, rekorditest ja tähtsamatest aastat iseloomustanud sündmustest.
2023. aasta kujunes keskmisest ligi 10% veerohkemaks .Hüdroloogiline aastaraamat annab ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast, toob välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused ja valdkonna tähtsamad üritused.
Käesoleva töö eesmärgiks oli hüdrogeoloogilise modelleerimise teel kindlaks teha Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala (NTA) piires välja valitud pilootalal paiknevate veehaarete (puurkaevude) toitealad, selgitamaks millisest suunast ning alalt põhjavesi, sh saasteained veehaaretesse (puurkaevudesse) liiguvad. Vastavalt uuringu lähteülesandele kaardistati toitealal veekvaliteeti...
Juunis ja juulis toimub taas romusõidukite kokku kogumise kampaania, mille raames tuleb jäätmekäitleja sõidukile tasuta järele, olenemata sellest, kui halvas seisukorras see on.
Hoonete sektorisse on arvestuses hooned, millel on hoone sisene küttelahendus. Kaugküttega köetavate hoonete heitkogused kajastuvad energeetikasektoris soojusmajanduse all. Alakategooriasse "äri/avalik" kuuluvad äri- ja avaliku sektori hooned, millel on oma katlamaja. Alakategooriasse "kodumajapidamised" on koondatud elamute kütmisest tulenevad heitkogused. Alakategooriasse "F-gaasid" raporteeritakse paiksete kliimaseadmete ja gaasipõhiste tulekustutussüsteemide heited. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid esitatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO2-ekv).
Esitatud vaade põhineb Eesti poliitikakujundamisele suunatud heitkoguste jaotusel ning erineb rahvusvahelise kasvuhoonegaaside aruandluse struktuurist.
Linnalinnud otsivad pesitsuskohti sageli hoonetel ja nende läheduses. See, kas linnud saavad hoonel pesitseda või mitte, on sageli inimese enda otsustada. Kui lindude pesitsemine ei sega, võib lasta neil rahulikult seda teha. Kui aga linnuga naabriks saada ei soovita, tasub hoone enne pesitsushooaja algust üle vaadata ja võimalikud pesitsuskohad ennetavalt sulgeda.
Keskkonnanõuete rikkumiste puhul peab silmas pidama, et need võivad tekitada loodusele pikaajalise ja pöördumatu kahju ning mõjutada seetõttu ka pikema aja vältel paljude inimeste elutegevust.
Keskkonnaagentuuri sünoptikute prognoosi järgi vahetub reedel soe õhumass külmema vastu ning Eestisse jõuab esimene lumi. Õhutemperatuur langeb nullist madalamale ja liiklejatel tuleb olla valmis libeduseks.