Inventuur
2024. aastal moodustas hoonete sektor 3,24% Eesti kasvuhoonegaaside koguheitest (koos LULUCF sektoriga) ehk 0,39 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Võrreldes 2023. aastaga suurenes sektori heide 3,25%. Samas on heide 1990. aastaga võrreldes vähenenud 68,84%.
Antud sektoris on arvestuses hooned, millel on lokaalne küttesüsteem. Kaugküttega köetavate hoonete heitkogus, mille osakaal Eesti soojusvarustuses ulatub vähemalt 60%ni, kajastub energeetikasektoris soojusmajanduse all. Hoonete sektori heidet on kõige enam mõjutanudhoonete rekonstrueerimine, katelde/kütuste vahetus ja küttesüsteemide uuendamine.
2022. ja 2023. aastal mõjutas heidet kõige rohkem üldine kütusetarbimise langus – maagaasi kasutus vähenes kõrge hinna tõttu.
Kodumajapidamiste kütuste tarbimine suurenes 2024. aastal 0,19%, mis oli põhjustatud maagaasi tarbimise suurenemisest.
Heitkogused paiksetest kliimaseadmetest suurenesid aastatel 2020-2023. 2024. aastal vähenes heitkogus aga 1,5 % võrreldes 2023. aastaga, mis on peamiselt seotud sellega, et 2024. aastal paigaldati vähem soojuspumpasid kui aasta varem. Tuletõrjeseadmete heitkogus oli 2024. aastal 11,4% suurem kui 2023. aastal.
Hoonete sektori äri/avaliku ning kodumajapidamiste heitkoguste hinnangute tegemiseks vajalike algandmete allikateks on Statistikaameti koostatavad Joint Questionnaire’id (energiabilanss). F-gaaside andmeallikaks on Soojuspumbaliidu hinnang ning FOKA (Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute) register.
Prognoos
Prognoosi järgi on aastaks 2050 hoonete sektori kasvuhoonegaaside heitkogused ligikaudu 81,2% väiksemad võrreldes aastaga 1990 ning 29,5% väiksemad võrreldes aastaga 2023.
Hoonete sektori äri/avaliku ning kodumajapidamiste heitkoguste prognooside koostamisel on aluseks kasvuhoonegaaside inventuuri andmed koos ajalooliste trendidega. Prognoosides on arvestatud rakendatud meetmete mõjuga ning hoonete energiatarbimise vähenemisega tulevikus.
Hoonete sektori meetmed, millel on suurim mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, on seotud avalike (omavalitsuste ja riigi) hoonete ja eramajapidamiste renoveerimisega.
Vastavusskeem IPCC juhiste järgi kasutatavate ja Eesti poliitikakujundamises kasutatavate kasvuhoonegaaside kategooriate vahel: Sektorite jaotus.jpg