Talv 2024/2025 oli pikaaegsest keskmisest (1991-2020) soojem. Sademeid jagus keskmisest enam, päikesepaistet aga vähem.

Pärnu jõe üleujutuste tõenäosusstsenaariumite arvutamise ja kaardistamise eesmärk on aidata kaasa üleujutustest tulenevate riskide maandamisele.

Valminud on Kliimaministeeriumi poolt tellitud analüüs elektri- ja elektroonikajäätmete kogumisvõrgustiku kohta, mille eesmärk oli hinnata kogumise korraldust, tarbijate teavitamist ja teadlikkust, kirjeldada teiste riikide praktikaid ning teha ettepanekuid meetmete rakendamiseks, mis aitaksid tõsta elektri- ja elektroonikajäätmete kogumise taset.

Juhis koondab tuuleparkide arendusalade erinevate loodusväärtuste ja keskkonnanäitajate uuringute ja järelseirete metoodikad, et arendajal ja tööde tellijal, pakkumisi tegeval ja töid teostaval eksperdil ning uuringu/seire aruande kooskõlastajal ja hindajal oleks ühtne Eestis kasutatav standard, millest lähtuda.

Kokkuvõte tugineb eelretsenseeritud teaduskirjanduses avaldatule, võimalusel on meetme tõhususele (või sobimatusele) antud ka hinnang. Lisaks on kaasatud meetodeid, mida on soovitatud n-ö hallis kirjanduses (eelretsenseerimata rakendusuuringud) ja mille autorid on valdkonna või liigirühma spetsialistid ning nende pakutud meede on tänaste teadmiste kohaselt asjakohane.

Sügis oli Eesti vaatlusajaloo kõige soojem ja päikesepaistet jagus rohkelt. Sademeid oli normist vähem.

Keskkonnaagentuuri maatoimingutel põhinev hinnanguline lisanduv võimsus on jaanuaris kogutud andmete põhjal 2 847 MW, moodustades arendajate poolt esitatud planeeritava võimsuse hinnangust 73,4%.

Käesoleva töö eesmärgiks oli kaardistada Vääna_1 pinnaveekogumi kesise ökoloogilise seisundi põhjused ning hinnata jõe valgalale jäävate koormusallikate mõju kogumi seisundile.

Käesoleva töö eesmärgiks oli kaardistada Võerdla pinnaveekogumi kesise ökoloogilise seisundi põhjused ning hinnata jõe valgalale jäävate koormusallikate mõju kogumi seisundile. Uuringu käigus tuli selgitada, millised meetmed on sobilikud Võerdla pinnaveekogumi veerežiimi ja hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamiseks ning töötada välja tegevusplaan veekogumi tervendamiseks ja elupaikade...

Käesoleva töö eesmärgiks oli hüdrogeoloogilise modelleerimise teel kindlaks teha Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala (NTA) piires välja valitud pilootalal paiknevate veehaarete (puurkaevude) toitealad, selgitamaks millisest suunast ning alalt põhjavesi, sh saasteained veehaaretesse (puurkaevudesse) liiguvad. Vastavalt uuringu lähteülesandele kaardistati toitealal veekvaliteeti...