Suvi oli pikaaegsest keskmisest (1991-2020) kõigest 0,1 °C jahedam. Sajusumma Eesti keskmisena oli 137% normist. Päikest oli näha suve jooksul Eesti keskmisena 723 tundi ehk 89% normist.
Põhjaveekogumite veetaseme seire eesmärk on kirjeldada ja hinnata põhjaveekogumite veetasemes toimuvaid muutusi, anda lisainfot põhjaveekogumite koguselise seisundiklassi määramisel ja põhjavees saasteainete sisalduse trendide selgitamisel. Põhjaveekogumite koguselise seisundi veetaseme näitajad olid 2024 aastal stabiilsed.
Käesoleva töö ülesanne oli leida vastus küsimusele, kas Kikepera looduskaitseala veerežiimi taastamine võib mõjutada Reiu jõe üleujutusi Surju küla piirkonnas.
Uuringu eesmärk oli analüüsida eriliikide kaupa kogutud jäätmete liigilist koostist, et hinnata liigiti kogumise efektiivust ning aidata kujundada edasisi suundasid riikliku jäätmemajanduse korraldamisel.
Kas teadsid, et hüdroloogias on kasutusel 42 erinevat seisundikoodi jää tekke, püsimise ja lagunemise perioodidel. Neist mõned on omavahel üsna sarnased ja igapäevaselt jäänähtuste kirjeldamiseks päris kõiki koode Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna töötajad siiski ei kasuta. Kaardiloos saad tutvuda enamiku põhiliste jää seisunditega.
Aasta oli normist soojem ja päikesepaistelisem. Sademeid oli normist pisut enam.
2023. aasta sügis oli normist soojem. Ka päikesepaistet ja sademeid oli normist enam.
Valminud on maismaa tuuleparkide arenduste ülevaade, millest selgub, et Eestis on aastaks 2030 planeerimisel piisavalt projekte, et maismaale rajada vähemalt 2 000 MW (u 285 tuulikut võimsusega 7 MW/tk) ulatuses tuuleparke.
Kaardilugu on toetavaks abivahendiks perioodi 2022-2027 veemajanduskavadest lühiülevaate saamisel ja tutvustab pinna- ja põhjavee seisundit ning selle seisundi parandamiseks kavandatud meetmeid.
Ülevaade meteoroloogilisest talvest 2023/2024.