Suvi oli pikaaegsest keskmisest (1991-2020) kõigest 0,1 °C jahedam. Sajusumma Eesti keskmisena oli 137% normist. Päikest oli näha suve jooksul Eesti keskmisena 723 tundi ehk 89% normist.
Põhjaveekogumite veetaseme seire eesmärk on kirjeldada ja hinnata põhjaveekogumite veetasemes toimuvaid muutusi, anda lisainfot põhjaveekogumite koguselise seisundiklassi määramisel ja põhjavees saasteainete sisalduse trendide selgitamisel. Põhjaveekogumite koguselise seisundi veetaseme näitajad olid 2024 aastal stabiilsed.
Pärnu jõe üleujutuste tõenäosusstsenaariumite arvutamise ja kaardistamise eesmärk on aidata kaasa üleujutustest tulenevate riskide maandamisele.
Kuuse-kooreürask ( Ips typographus) on üks olulisemaid kuusekahjureid kogu Euroopas.
Viimaste aastate pikk kasvuperiood ja põuad on Eestis põhjustanud erakordselt suure üraskite leviku ja kahjustused.
Lõpparuanne käsitleb TÜ MSI projektimeeskonna poolt saadud tulemusi projekti ülesannete täitmisel ajaperioodil 01.05.2022-16.12.2022
Kaasaegsetest metsataimekasvatuse tehnoloogiatest tulenevalt on metsapuu seemnete vajadus vähenenud ja nõudmised seemnete kvaliteedile tõusnud, seega on asjakohane seemnemajanduse tegevused ajakohastada.
Käeoleva ülevaate olulisim eesmärk on selgitada, milline metsa asukas üldse on must pässik ja kas selle seene kasvatamine Eesti metsades on mõttekas
Põhjavee koguselises seires tehti veetaseme mõõtmisi 2023 aastal 254‐s seirejaamas ning koguselise seisundi veetaseme näitajad olid küllaltki stabiilsed. Samuti ei tuvastatud olulisi negatiivseid suundumusi põhjaveekogumite keemilises seisundis sellel aastal.
2023. aasta kujunes keskmisest ligi 10% veerohkemaks .Hüdroloogiline aastaraamat annab ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast, toob välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused ja valdkonna tähtsamad üritused.