Siin on välja toodud kuuse-kooreüraskite seire tulemused RMK feromoonpüüniste põhjal. Andmed on alates 23. aprillist 2024 ja uuendatakse kord nädalas.

Seismilise seire eesmärk on jälgida ja analüüsida Eestis ja selle lähialadel toimuvaid maavärinaid ja muid maakoores esinevaid liikumisi. Selleks kasutatakse mitmeid seismojaamu üle Eesti ning andmeid ka naaberriikide jaamadest. Seire aitab mõista seismilise aktiivsuse mustreid ja teavitada avalikkust võimalike sündmuste taustast.

Kiirgusseire eesmärk on avastada ja jälgida ioniseeriva kiirguse tasemeid Eesti keskkonnas, keskendudes eelkõige inimtegevusest pärineva radioaktiivsuse võimalikele allikatele ja levikule. Seire annab olulist teavet keskkonna ja elanikkonna kiirgusohutuse hindamiseks.

Eluslooduse seire eesmärk on koguda usaldusväärseid andmeid Eesti looduse seisundi kohta, et hinnata keskkonna üldist tervist. Seireprogramm hõlmab erinevate liikide, elupaikade ja maastike jälgimist, et paremini mõista looduse muutusi ja ohutegureid. Seiretulemusi kasutatakse nii riiklike kui rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks, otsuste tegemiseks, mis mõjutavad meie elukeskkonda, ning...

Metsaseire eesmärk on hinnata puude tervislikku seisundit ning jälgida keskkonnamõjude ja ohutegurite mõju Eesti metsadele.

Hüdroloogilise seire eesmärk on hinnata Eesti veeressursside kogust ja seisundit. Seireandmeid kasutatakse veetasemete ja vooluhulkade muutuste jälgimiseks, prognooside ja hoiatuste koostamiseks ning reostuskoormuste hindamiseks. Samuti aitavad pikaajalised mõõtmised mõista muutusi jõgede veerežiimis ja jäänähtustes.

Meteoroloogilise seire eesmärk on koguda ilmavaatlusandmeid, mida kasutatakse igapäevaselt ilmaprognooside ja hoiatuste koostamisel nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Lisaks on andmed olulised kliimauuringute, kliimanormide ja kliimastsenaariumite koostamise jaoks.

Mullaseire eesmärk on hinnata põllumuldade pikaajalist seisundit, tuvastada mulla kvaliteeti mõjutavaid muutusi ja leida võimalusi nende negatiivsete mõjude vähendamiseks. Seire aitab jälgida bioloogilisi, keemilisi ja füüsikalisi mullanäitajaid ning nende muutusi ajas. Võrdluseks uuritakse ka looduslikke mullaanalooge.