Inventuur
2024. aastal oli LULUCF sektori heide kokku 1,91 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Võrreldes 2023. aastaga vähenes see 0,59 miljoni tonni võrra.
Baasaastal (1990) seoti LULUCFi sektoris 4,04 miljonit tonni CO2 ekv kasvuhoonegaase. 2024. aastal sidus süsinikku metsanduse ja puittoodete kategooria, suurima netoheitega olid turbatootmine ja maaharimine. LULUCFi sektori kasvuhoonegaaside sidumist ja heidet mõjutavad peamiselt metsade vanuseline struktuur, raiemaht, majandamisviisid metsanduses ja põllumajanduses, kuivendatud turvasmuldadega alade pindala, aiandusturba kaevandamise mahud ning süsiniku talletamine puittoodetes.
LULUCFi sektoris hinnatakse aasta jooksul toimunud süsinikuvaru muutust elus biomassis, surnud orgaanilises aines, muldades ja puittoodetes: süsinikuvaru suurenemine näitab CO2 sidumist, samas kui varu vähenemine teisendatakse CO2 heiteks. Lisaks hinnatakse aiandusturba kasutamisest tulenevat CO2 heidet, CH4 ja N2O heitkoguseid turvasmuldade kuivendamisest ja põlengutest ning N2O heidet lämmastiku mineraliseerumisest ja leostumisest.
Metsanduse alla arvestatakse heitkoguseid, mis tulenevad metsamaa kategooriast. Metsamaa (kogupindalaga 2459,74 tuhat hektarit) sidus 2024. aastal 0,63 miljonit tonni CO2 ekv. Võrreldes 2023. aastaga on heitkogus vähenenud 0,83 miljonit tonni CO2 ekv, mis on tingitud peamiselt väiksemast raiemahust. Pikemas vaates on suurenenud lagedate alade, selguseta alade ja noorendike [1] ning ka vanemate metsade summaarne osakaal, kus CO2 sidumine on väiksem. Lisaks on metsade vanuselise struktuuri ja kahjustuste tõttu kasvanud puude suremus, mis on kaasa toonud suuremad heitkogused.
Maaharimise kategooria (põllu- ja rohumaad) heitkogused olid 2024. aastal 0,78 miljonit tonni CO2 ekv. Põllumaa hõlmab põllumaid, püsikultuure, pikaajalisi kultuurrohumaid ning põllumajanduslikust kasutusest kõrvale jäänud maid. Antud sektori heitest suurem osa tuleneb turvasmuldade kuivendamisest. Põllumaa mineraalmullad on peale 90ndate algust olnud valdavalt süsiniku sidujad, sest suur osa maid jäi aktiivsest kasutusest välja. Lisaks on muutunud ka maaharimise viisid – traditsioonilise mullaharimise asemel rakendatakse nüüd enam pindmist harimist ja otsekülvi. Samas on viimasel kümnendil ka mineraalmuldade süsinikuvaru põllukultuuride pindala kasvamise tõttu vähenenud.
Rohumaade alla kuuluvad peamiselt looduslikud ja pool-looduslikud rohumaad ning põõsastikud ja nende pindala oli 2024. aastal 267,21 tuhat hektarit. Rohumaade sidumine 2024. aastal toimus eelkõige tänu süsinikuvaru suurenemisele mineraalmuldades peale maakasutuse muutumist rohumaaks. Süsiniku sidumine biomassis on viimastel aastatel vähenenud rohumaade pindala kahanemise tõttu. Looduslike rohumaade pindala on 1990. aastaga võrreldes vähenenud 39,8%, peamiselt nende metsastumise või põllumajandusliku kasutamise tõttu.
Turbatootmisega seotud heitkogused olid 2024. a 1,14 miljonit tonni CO2 ekv, sellest suurem osa (1 miljon tonni CO2) oli seotud aiandusturba tootmisega ja ülejäänu emiteeriti turbatootmisalade pinnasest. 2024. aastal oli turbatootmisalade pindala 5,5% suurem võrreldes 2023. aastaga.
Maahõive ehk asulate kategooria hõlmab peamiselt tihehoonestusala koos teede, tänavate, väljakute, trasside ja parkidega. Siia alla arvatakse ka tööstus- ja tootmismaad, karjäärid (v.a freesturbaväljad) ning spordirajatised ja lennuväljad. Kokku on asulate kategooria all 349,07 tuhat hektarit maad, kuid heitkoguseid arvestatakse ainult viimase 20. aasta jooksul asulaks muudetud aladelt. Biomassi ja mulla eemaldamisest tingitud kasvuhoonegaaside heitkogus oli 2024. aastal 0,70 miljonit tonni CO2 ekv.
Muu maakasutuse alla raporteeritakse ainult maakasutuse muutustega kaasnevad heitkogused. 2024. aastal oli see 0,47 miljonit tonni CO2 ekv.
Puittoodete kategoorias seoti 2024. aastal 557,36 tuhat tonni CO2. Siia hulka arvestatakse tooted, mis on pärit Eestist varutud puidust. Enim sidus saematerjal, samas kui paberi ja papi ning pleegitatud kemi-termo-mehaanilise puitmassi kategooriate osakaal ja mõju süsinikuringlusele on lühikese poollaguaja tõttu lühiajaline ja väike. Puittoodete panus süsiniku sidumisse on olnud suur, kuigi viimastel aastatel on toimunud mõningane langus eelkõige seetõttu, et vähenenud on saematerjali tootmine ja suleti puitlaastplaate tootev tehas.
Prognoos
Prognoosi järgi on aastaks 2050 LULUCF sektori kasvuhoonegaaside heitkogused ligikaudu 96,3% väiksemad võrreldes aastaga 1990. Võrreldes aastaga 2023 vähenes heitkogus 2024. aastal 0,6 miljoni tonni CO2 ekv võrra.
LULUCF sektor hõlmab kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja sidumist metsandusest, puittoodetest, turbatootmisest, maaharimisest (põllu- ja rohumaadelt), maahõivest (asulatest) ja muust maakasutusest. LULUCF sektori prognooside koostamisel kasutatakse peamiste eeldusena metsamaa kogutagavara muutusi, mis sõltuvad metsade vanuselisest struktuurist, majandamispraktikatest ja metsamaa pindala muutustest. Maakategooriate (metsamaa, põllumaa, rohumaa, märgalad, asulad ja muu maa) pindalade ja pindalade muutuste prognoosimisel arvestatakse ka täiendavate raadamisete (taristuobjektid, pärandniitude taastamine) mõjuga.
Prognooside kohaselt jääb LULUCF sektor kasvuhoonegaaside heite allikaks ehk sektoris tekkivad heitkogused ületavad sidumist – 1990. aasta summaarselt sidumiselt -5,2 miljonit tonni CO2 ekv tõusevad heitkogused aastaks 2050 väärtusteni 1,6 miljonit tonni CO2 ekv. Metsamaa on kõige olulisem alamkategooria, mis mõjutab LULUCF sektori trende. Metsa tagavara prognoosid on koostatud kümnendi kaupa ehk arvutustes kasutatud hinnangud on kümnendi keskmised. Küpsete metsade suurenev osakaal, järjepidevalt suurenenud lagedate alade, selguseta alade ja noorendike summaarne osakaal ning stabiliseerunud metsamaa pindala on süsiniku sidumist biomassi viimastel aastatel vähendanud.
LULUCF sektori meetmed, millel on suurim mõju kasvuhoonegaaside heitkogustele on seotud mitmekesise ja kliimakindla metsa rajamise toetuse, raadamisõiguse tasu, elurikkuse kaitse tagamise ja ammendatud turbatootmisalade korrastamisega.
Vastavusskeem IPCC juhiste järgi kasutatavate ja Eesti poliitikakujundamises kasutatavate kasvuhoonegaaside kategooriate vahel: Sektorite jaotus.jpg