Inventuur
2024. aastal moodustas tööstussektor 18,04% Eesti kasvuhoonegaaside koguheitest (koos LULUCF sektoriga). Sektori heide oli kokku 2,19 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Võrreldes 2023. aastaga vähenes tööstuse heide 4,49%. 1990. aastaga võrreldes on heide vähenenud 53,02%.
Põlevkiviõli tootmisest tulenevad heitkogused on tootmise suurenemise tõttu kasvanud võrreldes 1990. aastaga üle 20 korra. 2024. aastal vähenesid heitkogused 7,49% võrreldes 2023. aastaga, moodustades 13,43% Eesti koguheitest (sh LULUCF) ja 74,42% tööstussektori heitest. Heitkoguste langus oli peamiselt seotud Enefit-140 põlevkiviõlitehase tööga, kus kasutati madalama kalorsusega põlevkivi ning tootmismahte vähendasid tootmisseadmete töökindlus ja hooldustööd.
Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal toimusid majanduses suured struktuurimuutused, mille tõttu hakkasid töötleva tööstuse kasvuhoonegaaside heitkogused alates 1992. aastast vähenema. Töötlev tööstus moodustab Eesti koguheitest suhteliselt väikese osa ning viimastel aastatel on heidet vähendanud ka maagaasi tarbimise langus. 2022. ja 2023. aastal vähenes tööstussektori maagaasi tarbimine kõrgete energiahindade mõjul märgatavalt. 2024. aastal pöördus trend taas kasvule ning maagaasi tarbimine suurenes.
Majanduslangused ja -kasvud on mõjutanud mineraalitööstuse toodangut ja seeläbi ka kasvuhoonegaaside heitkoguseid. 2020. aastal toimunud heitkoguste langus tulenes tsemendi tootmise lõpetamisest. Mineraalitööstuse heitkogused pärinevad viimastel aastatel peamiselt lubja, klaasi ja kergkruusa tootmisest. Lupja on viimasel kolmel aastal toodetud sarnases koguses. Klaasi tootmise heitkogused on viimasel neljal aastal järjest vähenenud.
F-gaaside kasutus ja heitkogused kasvasid kaubanduslikes külmutusseadmetest kuni 2016. aastani ja tööstuslikes külmutusseadmetest kuni 2018. aastani, mil heitkogused olid kõige suuremad. 2024. aastal vähenesid mõlemas kategoorias heitkogused kokku 1,2 % võrreldes 2023. aastaga. Languse taga on peamiselt Euroopa Liidu F-gaaside määrused ((EL) nr 517/2014 ning (EL) 2024/573), mis piiravad järjest rohkem kõrgema globaalse soojenemise potentsiaaliga (GWP-ga) F-gaaside kasutamist ja turule laskmist. Nende asemel võetakse kasutusele madalama GWP-ga gaase ning looduslikke külmaaineid.
Põlevkiviõlitööstuse heitkoguste hinnangute tegemiseks vajalike algandmete allikateks on Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (EL HKS) aruanded, põlevkiviõliettevõtete andmed ning Statistikaameti koostatavad Joint Questionnaire’id (energiabilanss) ja andmebaas. Töötleva tööstuse andmeallikateks on Statistikaameti poolt koostatud energiabilanss, teiste liikuvate heiteallikate andmed Eesti Transpordiametilt ning põletatud jäätmete (plast, õlijäätmed, tahked jäätmed) andmed Keskkonnaagentuurilt.
Mineraalitööstuse ja metallitööstuse andmete allikaks on ELi HKS aruanded, keskkonnaotsuste KOTKASe süsteemi andmed ja ettevõtete esitatavad andmed. F-gaaside andmeteks on FOKA registri andmed ning Vabariigi Valitsuse siseriikliku aruandluse alusel otse ettevõtetelt küsitavad andmed.
Prognoos
Prognoosi järgi on aastaks 2050 tööstussektori kasvuhoonegaaside heitkogused ligikaudu 51,6% väiksemad võrreldes aastaga 1990 ning 3,8% suuremad võrreldes aastaga 2023.
Tööstussektori prognooside koostamisel kasutatakse peamiste eeldusena põlevkiviõli tootmise koguseid. Töötleva tööstuse puhul on tuleviku kasv seotud SKP prognoosiga, samas kui mineraalitööstuses lähtutakse varasemate aastate heitkogustest ja/või ettevõtete keskkonnalubades määratud maksimaalsetest planeeritud tootmisvõimsustest. Flouritud kasvuhoonegaaside heitkoguste muutusi hinnatakse arvestades seadusandlusest tulenevatest hoolduskeeldudest ja turustuspiirangutest.
Tööstussektori heitkoguseid mõjutab põlevkiviõli tootmine. Töötleva tööstuse ja ehituse sektoris (sh raua- ja terasetööstus, värvilised metallid, keemiatööstus, tselluloosi-, paberi- ja trükitööstus, toiduainete, jookide ja tubakatoodete tootmine, mittemetalliliste mineraalide tootmine ning muud tööstusharud) prognoositakse kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemist võrreldes 2023. aastaga, kuna seni ei ole välja töötatud konkreetseid kütuse väljavahetamise plaane. Fluoritud kasvuhoonegaasidest kogused ja neist tekkivad heitkogused on langevas trendis.
Tööstussektori meetmed, millel on suurim mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele on ettevõtete energia- ja ressursitõhususe toetamine, ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtt ja tootmisettevõtete ärimudeli muutus.
Vastavusskeem IPCC juhiste järgi kasutatavate ja Eesti poliitikakujundamises kasutatavate kasvuhoonegaaside kategooriate vahel: Sektorite jaotus.jpg